Jens B: Kinamiut isumaqatigiinniarfigineqanngillat

Nunatsinni attaveqatigiinnermut atugassanik koruuninik milliardinik aningaasaliisoqarnissaanik Kinamiunik isumaqateqaqqajaanermik oqalunneq attaveqarnermut naalakkersuisup Jens B. Frederiksenip ilumuunnginnerarpaa.
Allattoq Jens Thorin
juunip 08-at 2012 14:17

Ullaaq oqaluttuarisatsitut aviisi Berlingske Business paasitinneqarsimagaluarpoq, Nuummi Ilulissanilu mittarfinnik allilerinermut, Qaqortumi mittarfiliornermut Nuummilu umiarsualivimmik allilerinermut atugassanik Kinamiut aningaasaatillit 1,3 milliardi koruunit aningaasaleerusuttut.

Paasissutissalli taama ittut Jens B. Frederiksen-ip ilumoornerarsinnaavai?

- Ataatsimilluunniit isumaqatigiissusiortoqarnikuunngilaq. Periarfissat assigiinngitsut misissorpavut, kisianni aalajangiinissamut piareeqqanngilagut. Aatsaat politikkikkut aalajangiisoqareerpat, pilersaarutit sorliit suliarineqassanersut eqqaaneqarumaarpoq. Berlingskemi allassimasoqaraluarpoq, Københavnimi sapaatit akunnerata tulliani atsiortoqassasoq. Taamaattoqanngiivippoq. Danmark pisinnaatitaaffeqanngilaq, uagut sinnerluta taamatut isumaqatigiissusiornissamut, attaveqarnermut naalakkersuisoq Jens B. Frederiksen erseqqissaavoq.

Tassami Berlingske Business aamma allappoq Kinap præsidentia Hu Jintau Danmarkimut pisortatigoortumik tikeraarnerani isumaqatigiissutinut milliardilikkaanik naleqartunut atsiorneqartussanut imaassinnaasoq, Nunatsinni attaveqatigiinnermut sanaartugassatut pilersaarut ilaasut.

Kinamiit aallartitat qulingiluat nunamut pisuussutinullu ministerimik siuttoqartut apriilip naalernerani Nunatsinniipput. Kisianni aamma tassani suliassanik tigussaasunik oqaloqatigiissuteqartoqanngitsoq, Jens B. Frederiksen-ip unnerpaa.

- Soorunami soqutiginnipput, kikkut tamarmik tamanna ilisimavaat. Kinamiut Nunatsinnut aamma tikittarput. Kisianni Nunatsinni mittarfiit allallu pillugit uanga Kinamiunut ataatsimilluunniit isumaqatigiinniarnikuunngilanga, Jens B. Frederiksen oqarpoq.

1,3 milliardi koruunillu, aviisiimi allaaserineqartut, tassaaginnarput, illoqarfinni pineqartuni allannguissagaanni aningaasartuutaajumaartussatut, assartuussineq pillugu isumalioqatigiisitat naatsorsorsimasaat.

Nunatsinnili mittarfinnut Namminersorlutik Oqartussanit tamakkiisumik pigineqartunut  namminersortut aningaasaliisinnaanissaat Naalakkersuisunit maanna aqqutissiuunniarneqarpoq.

- Isertuussaanngilaq, mittarfeqarfiit aaqqissuussaanerat allanngortinniarlugit piareersaagatta. Tassungalu atatillugu misissorparput, pilersaarutinut assigiinngitsunut allat aningaasaliisinnaanissaat periarfissaqarnersoq. Kisianni tassani aningaasat suminngaanneernissaat pineqanngilaq, attaveqarnermut naalakkersuisoq oqarpoq.

Taannalu nangilluni oqarpoq, aningaasaliisussat nunarsuarmi suminngaanneernerat namminerminut apeqqutanngitsoq, apeqqutaaginnartorli isumaqatigiissusiornermi Nunattta piumasaqaatigiumaagaat, aningaasaliisussat naamassisinnaaneraat.