Itisuumi uuliasiorneq Greenpeacemit isorineqarpoq

Immami itisuumi uuliasiornerit nunarsuatta annersaani unitsinneqarput. Taamaakkaluartoq Kalaallit Nunaata imartaani uuliamik misiliilluni qillerinerit ingerlatiinnarneqarnerat, Greenpeacemit isornartorsiorneqarpoq.
Allattoq Jaaku Lyberth
juulip 20-at 2010 15:36

Immami itisuumi qillerinerit Aatsitassat Ikummatissallu pisortaqarfimmit oqaatigineqartutut immap itissusaannik paasinnittarneq kalaalllit nunaanni allaneruvoq.

Uuliasiortitsiviiit Kalaallit Nunaani uuliamik qillerisut immami kilometerit affaa tikillugu itissusilimmi qillerisinnaapput.

- Qeqertarsuup avataani uuliamik qillerineq eqqumiitsuuvoq, avatangiisit pillugit illersuiniaqatigiit Greenpeace nunani avannarlermi siuliuttaasua Mads Flarup Christensen oqarpoq.

Taanna isumaqarpoq misiliilluni qillerinerit tuaviuussaavallaamik akuerineqartut.

- Nunarsuup sinnerani naalakkersuisut siulittaasuisa immani itisuuni uulianik qillerinerit unisikkaat, Qeqertarsuup avataani immami itisuumi misiliilluni qillerinerit ingerlatiinnarneqarput, Mads Flarup Christensen oqarpoq.

Norgemi uuliasiorneq pillugu ministerip Terje Riis-Johansenip ippassigami qulakkeerlugu oqaatigaa, Norgep avannaani, Lofotenip eqqaani, uuliamik qillerisoqarnerup unitsinneqarnissaa kissaatigalugu.

Norgep avataani uuliamik qillerinerit 21-it, itisuumi ingerlanneqarsimasut unitsinneqarallarput.

Tamannalu avatangiisit pillugit illersuiniaqatigiiffimmit Greenpeacemit ajunngitsuliortutut oqaatigineqarpoq.

- Immami itisuumi ajutoortoqassagaluarpat nalorninartulerujussuuvoq, ilisimaneqanngilarlu qanoq iliortoqarnissamik, ingammik issittup imartaani ajutoortoqassagaluarpat qanoq iliortoqarnissaq ilisimaneqanngilaq, Mads Flarup Christensen oqarpoq.

Uuliamik qillerinerit 150 meterinit itinerusumi ingerlanneqartut inerteqquttaalernissaat amerikami præsidentip Barack Obamap arlaleriarluni piumasarisarsimagaluarpaa, mannalu tikillugu iluatsisinnaasimanagu.

Uuliamik qillerinerit Nordsømi, immami qernertumi akullersuarmilu ingerlanneqartut unitsinnissaat EU-mi nukissiuutit pillugit kommissæri Günther Öttinger, siuttoralugu suliniutigineqarput.

Kalaallit Nunaata imartaani 600-t 700-llu meterinik ititigusumi qillerinerit itisuujunngitsumi qillerinertut, Aatsitassanut Ikummatsisanullu Pisortaqarfimmit naatsorsuutigineqarpoq.

Kisitsisit pineqartut Norgemi siunnersuisarfimmit pissarsiaasut Aatsitassanut Ikummatissanullu pisortaqarfiup nalunaarutigaa.

Immami 400 meterinik itinerusumi Qeqertarsuup avataani qillerisoqarneratigut, Aatsitassanut pisortaqarfik nunarsuarmi naalakkersuisut siullittaasui, aammalu nunarsuarmi uuliasiortitsiviiit anersaat Exxon, isumaqatinagit uuliamik ujaasilluni qillerisitsivoq.

Aatsitassanut Ikummatissanullu naalakkersuisoq Ove Karl Berthelsen oqaaseqartinniarsimagaluarparput iluatsissinnaasimanatiguli.