Issittup qorsooqqinnerulernera silap pissusaanut pitsaallunilu ajorpoq

Issittoq aatsaat taama qorsooqqitsigivoq. Silaannaammi kiatsikkiartornera issittumi naasunut naggorissaataaqimmat, naasut naalluartaqaat siaruaakkiartoqalutillu. Qorsooqqissiartornerli silap suli kiatsinneruneranik kinguneqarsinnaalluarpoq. Aviisimi Berlingske Tidendemi taama allaaserinnittoqarpoq.
Allattoq Knud Reimer
apriilip 17-at 2012 15:50

Aajuitsup nunataani issuatsiaat orsuaasallu kisimik siornatigut siumorneqartaraluartut orpikkat orpeeqqallu amerliartuinnarput. Tamatuma saniatigut naasut alliartuinnavipput, sermillu tammariartornera ilutigalugu sermeqarfiusimasumut siaruaakkiartorlutik.

Nunat tamalaat ataatsimoorussaminnik naasunik misissuimmata naasoqatigiiaat 158-it issittumi sumiiffinni assigiinngitsuni 46-niittut misissuiffigineqareerlutillu taama inerniliisoqarpoq. Misissuinerit ilisimatuut 47-t nunat assigiinngitsut 13-neersut Sverigep avannarpiaani Tunullu avannaani ingerlappaat.

Tassa issittumi naggorissipiloorneq silaannaap kissatsikkiartorneranik aallaaveqarpoq, ukiullu kingulliit 30-t ingerlanerini nunat issittuni aasat agguaqatigiisillugu gradimik ataatsimik kissatsinnerusimasoq paasineqareerluni. Ilaatigummi Tunup Avannaarsuani silaannaq ukiuni qulini kingullerni sualunnerusumik kissatsissimavoq.

Naasut misissugarineqartut agguaqatigiisillugit centemeteri ataatsimik portunerulersimapput, orpikkallu 2,5 centemeterinik portunerulersimallutik. Aamma naasoqatigiiaat ilaat tammavissimasut paasineqarpoq, tamannalu issittumi uumasut ilaasa uumaniarnerannut sunniuteqarsimallutik. Uumasut ilaat atugarliulernissaat naatsorsuutigineqarpoq, ilaatigut tuttut orsuaasanik nerisaqarluartuusut sunnerneqassaqalutik.

Tamakkuli piinnarnagit uumasorsiornermik ilisimatuup, professor Anders Michelsenip oqarnera malillugu issittumi naggorinnerulernera nunarsuatta aamarsuassamik kaaviiaartitsineranut - tassa kulstofkredsløbianut - silaannaap kissatsinnerunera nunarsuatsinni silassaata ataqatigiiaarneranut qanoq sunniuteqassanersoq apeqqutaanerarpaa,

Naasulli allineruneri siaruaannerunerilu ataatsimut isigalugit ajoriinnagassaanngillat. Tassami naasoqarnerulersillugu CO2 naasut naggorissaatitut atornerulersarpaat, tassalu gassit nunarsuatta silassaanut allanngortitsinerpaattut kissatsitsiartornerpaallu ilaattut CO2 taagorneqartarluni.

Sunali tamarmi ataqatigiissaarniassallugu pisarioqaaq. Silaannaammi kissatsikkiartornerata nuna qeriuaannartoq aatsikkiartormagu silaannaq aamarsuartalik - tassa kulstofitalik - anianerulersittussaavaa, tassalu gassi silaannarmik kissatsitsisartup annertunerup siaruaanneranik kinguneqarsinnaalluarluni, professor Anders Michelsen taama nassuiaavoq.