Isiginnaagassiaq Orsugiak festivalimit uukapaatinneqartoq

Festivalip Edinburgh Film Awardsip isiginnaagassiaq Orsugiak piviusulersaarutini pitsaanerpaattut nersornaaserpaa. Festivalilli uukapaatitsiniutaannaanera paasinarsivoq.
Assi © : Mia Selin
Allattoq TjekDet
juunip 10-at 2026 09:55

DR-ip piviusulersaarusiaata oqallisigineqaqisup “Grønlands hvide guld - Orsugiak”-p, naak DR-ip nittartagaatigut aallakaatinneqareerluni isiginnaarneqarsinnaajunnaarsinneqareeraluartoq, Edinburgh Film Awardsimi piviusulersaarutini pitsaanerpaattut nersornaasigaanera arlalinnit nuannaarutigineqaqaaq

Edinburgh Film Awardsili uukapaatitsiniutaannaavoq,TjekDet taama allappoq.

Nersornaasiineq KNR-ikkut allaaserineqarpoq, nersornaasiinerlu inoqatinut attaveqaqatigiittarfinni oqaluuserineqaqalunilu nuannaarutigineqartoq, DR-ilu sinnerlugu piviusulersaarusiortup Wintertalesip, piviusulersaarusiamilu pingaarnertut inuttaasup oqaluttuartullu Naja Dyrendom Graugaardip nuannaarutigigaa.

Aki-Matilda Høegh-Damip, Naleqqameersup nersornaasiineq aamma maluginiarpaa.

- Torrak! Pilluarit. Naak Danmarkimi DR-ikkut takutinneqaqqusaajunnaarnikuusoq, nunani allani piviusulersaarutinik unammisitsinermi ajugaasoq, taanna Facebookikkut allappoq.

Unammisitsinerli piviusuunngitsoq nittartakkap TjekDet-ip maanna allaaseraa. Tjekdet-ip festivali misissorsimavaa, Iranimiullu nunamininngaanniit sulilluni festivalinik nittartakkatigut quppernernik uukapaatitsiniutinik pilersitsisartoq, nersornaasiinermilu uppernarsaatitut isigineqarsinnaasunik pilersitsillunilu ilaasortanngornissamik akiliuteqartitsilluni uukapaatitsiniartartoq TjekDet-ip paasisimavaa.

Iranimiu suliaqartuusoq

Edinburgh Film Awardsip piviusuunnginneranut takussutissaqartoq TjekDet-ip allaaseraa. Kikkut attavigineqarsinnaanerannut paasissutissaqanngilaq, soorlu aamma paasissutissanik tunngaviulluinnartunik peqanngilaq, assersuutigalugu festivalip sumi aaqqissuunneqarnera aamma nunanit assigiinngitsunit naliliisartut kikkut peqataanersut allassimanngilaq.

Nittartagaq Edinburgh Film Awardsimi ukioq manna maajimiorpasissumi ajugaasunik allattorsimaffeqarpoq. Orsugiak-lu immikkooortumi “isiginnaagassiat piviusulersaarusiat pitsaanerpaat” ataanni ajugaasutut allassimavoq. Immikkoortut katillugit 32-upput, ajugaasullu tamarmik immikkut nersornaammik uppernarsaataasumik nassinneqarput.

TjekDet-ip assit uppernarsaatillu misissornerisigut angut Iranimi najugaqartoq nassiussisutut paasivaat. TjekDet-illu nittartagaq Edinburgh Film Awardsip serveri inissisimaffia aamma misissorpaa. Serveri festivalinik uukapaatitsiniutaasorpassuarnik imaqartoq paasineqarpoq. Festivalit katillugit 25-upput, taakkulu festivalinut nunarsuarmi ilisimaneqartunut assingusumik ateqarlutik. Serverimi allami festivalit allat 22-t nassaassaapput, Iranimiullu aamma ingerlanneqartuullutik.

Aningaasannanniut 

TjekDet-ip nutaarsiassiinera naapertorlugu, aningaasannanniarneq siunertaarpasippoq.
Filmiliortumit ilitsersuisumilluunniit filmimik festivalimut ilanngussisoqaraangat tamatigut 50 dollarimik akiliuteqartoqartarpoq. Festivalit filmip sumut tunnganeranut atatillugu tamarmik immikkut 30-nik immikkoortoqarsinnaammat, immikkoortunilu tamani innersuussat amerlasinnaanerat eqqarsaatigalugu, taakkua tamarmik festivalinik 47-nik amerlisarneqarpata, aningaasarpassuarnik isertitsissutaasinnaapput.

TjekDet-ip paasissutissat "Grønlands hvide guld - Orsugiak”-p pilersitsisuinut, Wintertalesimut, saqqummiuppai. Paasissutissat Michael Bévortip, filmiliortarfimmi pisortap filmiliortullu aatsaat takunerarpai.

“Ilumoortuunngippammi nersornaatisiarput naleqangaanngilaq”, taanna TjekDet-imut oqarpoq. 

Suliffeqarfiup filmiliortarfiusup, ajortussamik isumaqarnani, “Grønlands hvide guld - Orsugiak” nittartakkami iserfissakkut FilmFreewayikkut nammineq innersuussisimanera taassumap oqaluttuaraa, aaqqissuisulli naammaginartumik paasissutissiinnginnerat kingumut qiviarnermini maanna eqqumiigisinnaavaa.

Michael Bévortip nersornaammik tunniussinermut atatillugu - ornigullutik internettikkulluunniit peqataasimanatik oqaatigaa. Wintertales semifinalimiinnerminnik ilisimatinneqarluni mailimik nassitsissimasoq kingornalu ajugaasimanerarneqartoq taassuma oqaatigaa.

Iranimiu festivalerpassuarnik ingerlatsisoq isornartorsiuinermik saqqummiussiffigineqarpoq, taassumali TjekDet-ip saaffiginnissutaa akissuteqarfiginngilaa.