Innuttaasut Bornholmimi ataatsimiinneranni IA peqataavoq

Ukiorpassuarni svenskit politikki pillugu innuttaasunik ataatsimiisitsisarsimapput siornalu qallunaat taamatut aaqqissuisalerput. Ukiumut pisartumi tassani Bornholmimi illoqarfik Allinge ataatsimiiffiuvoq. Ukiormannalu kalaaleq politikkereq Sara Olsvig IA-meersoq peqataassaaq.
juunip 14-at 2012 13:19

Ilimagineqarpoq Allinge-mi innuttaasuta ataatsimiinneranni inuit 20.000it missaat peqataassasut qallunaat politikkerii nuimasut tassani salliussallutik. Partiit siuttui, EU-mi inatsisartut politikkikkullu sulinermi peqataasut oqallisissapput. Tassanissaaq nunarput pillugu paasisaqartoqarsinnaavoq Sara Olsvig tassani peqataassammat.

- ”Islands of Hope, Islands of Despair: Greenland and its natural ressources” Center for regional- og turismeforskning suliaa aamma ”It is our fucking country!” Eskimo Managementip suliaa peqataaffiginiarpakka. Ataatsimiittut pingaartitaasa tipisiornissaat assut qilanaaraara. Politikkereqatinnit tamakku tusartarsimavakka aamma ilimagilluinnarpara innuttaasut ataatsimiinnerat Nunatsinni Danmarkimilu pissutsit oqallisiginissaannut piukkunnarluartoq, Sara Olsvig oqarpoq ataatsimiinnermi tassani siullerpaamik peqataanissani sioqqullugu.

Sara Olsvigip peqataaneratigut nunatsinni partiit allat peqataasalernissaat aallartissinnaavoq. Inuit sunik pingaartitsinerannut tipisiuiffittut ataatsimiiinneq Sara Olsvigip atorniarpaa. Innuttaasut ataatsimiinnerat pitsaasunik misilittagaqarfiuvoq Nunatsinni partiit aamma iluaqutissarsiffigisinnaasaat.

- Oqaloqatigiinnerit pissanganartut peqataaffiginissaat qilanaarnarpoq toqqaannartumik oqaloqateqarnikkut attaviillu nutaat pilersinnissaat Bornholmimi pinissaat ilimanarpoq. Immaqa aamma taamatut Nunatsinni ingerlatsisalernissamut una ataatsimiinneq isumassarsiorfigisinnaavarput, Sara Olsvig innuttaasut ataatsimiinneranni ulluni siullerni marlunni peqataaniartoq oqarpoq.

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisut Maliina Abelsen (IA) aamma Bornholmimi innuttaasut ataatsimiinneranni ullumi peqataavoq. Taassuma peqataaffigaa aatsitassarsiornermut uuliasiornermullu tunngasunik suliaqarnermi unammilligassat tamakku Nunatsinni aamma nalaanneqarmata.

- Ukiuni makkuanni nunarsuarmioqatigiit issittoq tassanilu Kalaallit Nunaat soqutigiartuinnavippaat. Tamanna nuannaarutissaavoq. Kisianni inuiaqatigiittut ingerlaqqissagutta Danmarkimik EU-millu pitsaasumik suleqateqarnerit ingerlattariaqarpagut aammali nunat allat suleqatigilertariaqarlugit, Maliina Abelsen isumaqarpoq.