Inatsisartut makku oqaluuserissamaarpaat

Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerat ullup qeqqata siorna aallartippoq. Susoqarnissaali maannangaaq naatsorsuutigisinnaalereerparput.
Allattoq Jens Thorin
septembarip 17-at 2010 09:41

Nutartigaq 14:33

Illluatungiliuttut, Siumut Atassullu, aningaasanut inatsisissaq taasissutigineqartinnagu sakkortuumik akerlilersuissapput, Inuit Ataqatigiillu suleqataat Demokraatit pingaartitaminnik inooqatigiinnermut tunngasunik aallussissallutik.

Ataatsimiinnermili oqaluuserisassat pingaarnerit misissoqqaarallartigit.

Ataatsimiinnermi uani aamma arlalinnik pingaarutilinnik aalajangiiffigisassaqarpoq.

2011-mi aningaasanut inatsisissaq akuersissutigineqassaaq. Naalakkersuisut siunnersuutaat - atugarissaarnerup aningaasalersornera - 212,1 millioni koruuninik amigartoornermik kinguneqassaaq. Tamanna peqquteqarpoq, Namminersorlutik Oqartussat suliffeqarfiit pigisatik aningaasanik aappagu aamma atukkerniarmatigit.

Avatangiisinut akitsuutit nutaat Naalakkersuisut aasaq siunnersuutaat, akerlerineqassasoq naatsorsuutigineqarpoq, ikummatissanut akitsuut akissaatikinnernik eqquissasoq ilimagineqarmat.

Aamma aluminiumik Maniitsup eqqaani aatsitsivissamik suliniut oqaluuserineqassaaq. Uani pineqanngilaq, pilersaarut piviusunngussanersoq.

Aalajangiiffigisassatut siunnersuut Naalakkersuisunit Inatsisartunut saqqummiunneqartussap sammivai avatangiisinut sunniutissanik naliliineq allallu misissuinerit naammassineqarsimasut toqqammavigalugit, ilaatigut nunap immikkoortuini aningaasatigut sunniutissat. Taava aamma pingaarutilittut taasissutigineqartussat ilagaat Tasersiap Alcoamit atorneqarsinnaaneranut atatillugu kulturikkut oqaluttuarisaanermi eriagisassat. Aalajangernissamut tunngavissaq Inatsisartunut tamanullu ingerlatinneqassaaq inaarutaasumik suliarineqarnera nutserneqarneralu naammasseriarpat.

Aamma kommunit aqunneqarneri pillugit inatsit nutaaq suliarineqassaaq. Uani kommunit ukiuni kingullerni marlunni aqunneqarnerannit misilittakkat tunngavigalugit aqutsinermi malittarisassat iluarsaanneqassapput.

Ataatsimiinnissarli ataatsimut isigigaanni, partiit naammasserusutaat pisarnertut assigiinngeqaat.

Illuatungiliuttut assigiinnngitsunik oqariartuuteqarput. Siumup sulinini iluatsittutut oqaatigissavaa, aningaasanut inatsisissaat maannakkutut isikkoqarluni akuersissutigineqarpat. Atassutip aningaasanut inatsisissaq taamaatsillugu aamma akuersissutigerusunngilaa, illuanillu Naalakkersuisut meeqqanut inuusuttunullu suliniutaat iluarisimaarlugit

Demokraatit ataatsimiinermi uani malunnaatigissavaat, siunnersuuteqarniaramik aningaasanik naleqanngitsunik, pingaartitanilli inunnut tunngasunik sammisaqassallutik.

Taava minnerunngitsumik uranimut tunngasut sammineqassapput. Kisianni Inuit Ataqatigiit Demokraatillu oqarpoq, akerleriinnersuaqassanngitsoq.

Aatsitassat qallukkat uraanitaqanngilluinnarnissaani politikki, Qoornumi naqissuserneqartoq, ukiaq manna ataatsimiinermi aalajangiusimaneqassaaq.