ICC peqqussutinik 46-nik suliakkiivoq
Inuit issittormiut piginnaatitaaffiinik, ICC-p siulersuisuuneri peqquneqarput, taamaaliornikkut nunat inoqqaavisa piginnaatitaaffii pillugit, Naalagaaffiit Peqatigiit nalunaarutaannik, naalagaaffiit allat paasitinniarneqassallutik.
Avatangiisinik illersuinermi, silap allanngoriartornera pillugu siulersuisuunerit nutaat piumaffigineqarput, siulersuisuusimasut suliaannik nangitseqqullugit. Taakku suliassarissavaat periaasissanik sakkussanillu ineriartortitsinissaq, tamatuma siunartarissallugu, silarsuarmioqatigiit suleqatiginissaat.
Silap kiatsikkiartornerata kinguneranik, Issittumi imartat umiarsuarnik angallavigineqarnerlulerneri isumannaatsumik tamassuma pisarnissaa anguniarneqartussaassaaq aamma.
Issittumi Nunat aningaasarsiornikkut ineriartortinneqarnissaat, siulersuisuunerit suliassaasa pingaarnerpaat ilagisussaassavaat. Tamanna pissalluni Inuit Nunaanni pisuussutinik ineriartortitsinissaq aqqutigalugu aamma Issittumi aningaasarsiorneq pillugu Inuit Issittormiut ataatsimeersuartinneqarnissaat suliakkiutigineqarluni, tassani Inuit suliffeqarfiutaasa akunnerminni misilittakkaminnik agguaaqatigiinnissaat anguniarneqassalluni.
Inuit akornanni peqqissuseq atugarissaarnikkullu ajornartorsiutaasut pillugit paasiniaalluarnissaq suliakkiutigineqartut pingaarnerit aamma ilagaat, soorlu nunarsuatsinni peqqissuseq pillugu suliniaqatigiiffiit assigiinngitsut suleqatiginerisigut, pingaarnertut taaneqarluni Naalagaaffiit Peqatigiit peqqinnissakkut suleqatigiiffiat, WHO.
Ilinniartitaaneq peqqussutini mininneqanngilaq, soorlu ilisimatusarnerni najoqqutassanik politikkikkullu ileqqorissaarnermik akisussaassuseqarnermillu tunngaveqartumik aamma ilisimasanik Inunnut utertitseqqittarnissat suliakkiutigineqarlutik.
Peqqussutit suliakkiutillu ilaat tamakkuusut, ICC-p tulliani ataatsimeersuarnissaani, Alaskami Barrowimi 2018-imi pisussami, anguneqarsimaneri saqqummiunneqassapput.