FN-ip silap pissusii pillugit nalunaarusiaa saqqummerpoq

Ukiuni hundredilikkuutaani matumani silaannaap 4,8 gradit tikillugit kissatsinnissaa silap pissusiinik ilisimatuut ernumassutigaat. FN-ip silap pissusiisunut tunngatillugu siunnersuisoqatigiivisa nalunaarusiaat ullumi saqqummiunneqarmat siulittuutigiineqartut nuannerpallaanngitsut taama oqaaseqartarput. Siunnersuisoqatigiit kingullermik 2007-imi nalunaarusiaminnik saqqummersitsipput.
septembarip 27-at 2013 09:54

- Inuit silap pissusiinut sunniuteqarnerat ersarittupilussuuvoq, Thomas Stocker IPCC-meersoq, nalunaarusiap Stockholmimi ullumi saqqummiunneqarnerani oqarpoq.

- Assitaliussat, silaannaap kissatsikkiartornera siallertaqarnerata nittaattarneratalu allanngoriartorneri ersarissumik takutippaat silap pissusiisa allanngoriartornerisa pisuussutit inummut pingaaruteqarnerpaat marluusut eqqugaasut: imeq nunalu. Naatsumik oqaatigalugu: Nunarsuarput - angerlarsimaffituarput - ulorianartorsiorpoq, oqarpoq.

IPCC-p siulittuutigaa ukiuni hundredelikkuutaat naalernerini imaq centimeterit 26-t 82-ilu akornanni qaffassasoq.

Nutaarsiassaqarporli aamma nuannersumik, tassalu nalunaarusiami kingullermi silaannaap kissatsikkiartorneranut naatsorsuutigineqartut allanngortinneqarput. 2 aamma 4,5 gradiusussatut naatsorsuutigineqarsimagaluarpoq, nalunaarusiamili nutaami ukiumut 1900-mut naleqqiullugu 1,5 aamma 4,8 gradit siulittuutigineqarput.

Politikerillu tamanna pimoorulluinnartariaqarpaat, Michel Jarraud, Nunarsuarmi Silasiornikkut Suliniaqatigiiffimmi generalsekretæri kaammttuivoq.

- Ullumikkut iliuuserisartakkatta inuiaqatigiinnut annertuupilussuarmik sunniuteqarsinnaanerannik paasinninnissamut nalunaarusiaq atorneqartariaqarpoq, uatsinnuinnarmi sunniuteqarani aamma kinguaariit tullernut sunniuteqartussaassaaq. Gassit kissatsittoortitsisartut nunarsuup silaannaanik, nunarsuup qaavanik imarsuarmillu kissatsikkiartorinut, sermersuit aakkiartornerinut imavissuillu qaffakkiartulerneranut uppernarsaatissarpassuaqarpoq. Silap pissusii aamma allanngoriartortippagut, sila sakkortoorujussuanngortillugu, soorlu kiassuaartalerluni, panernersuaqalerluni qarsutsinersuarnillu pilersitsisarluni.

Silap pissusiinut tunngatillugu siunnersuisoqatigiit ukiup tulliani nalunaarusiamik tallimassaat saqqummiutissavaat. Nalunaarusiaq ullumi saqqummiunneqartoq suleqatigiissitat siulliit suliaraat. Suleqatigiissitat aappaata silap pissusiisa allanngoriartornerisa kingunissaat pillugit nalunaarusiartik Japanimi marsip qaammataani saqqummiutissavaat, suleqatigiissitallu pingajuata silap pissusiisa allanngoriartornerat unikaallatsinniarlugu politikkikkut iliuusissat pillugit nalunaarusiani Ber.linimi apriilip qaammataani saqqummiutissavaa. Kiisalu aamma nalunaarusiaq katersuiffiusoq aappagu oktobarip qaammataani Københavnimi saqqummiunneqassaaq.