CO2-mik aniatitsineq nunat pisuunik taaneqartartut annertuumik annikillisissavaat, nunallu siuarsarniakkat unitsittariaqarlugu.
Indonesiamit, Australiamit Sydafrikamillu aallartitat missingersuummik suliarinnittuupput, nunat
Naalagaaffiit Peqatigiinnut ilaasortat 190-it sapaatip akunnerata tulliani oqalliseqatiginnginneranni missingersuut taanna suliaalluni.
Missingersuummi aamma taaneqarpoq, silaannaap kissakkiartornerata kingunipilui pinngitsoortinneqassappata nunat suliffissuaqarfiit CO2-mik aniatitsinertik ukioq 2020 nallertinnagu 40 procentimik annikillisittariaqaraat.
CO2-mik aniatitsineq 20 procentimik millisissallugu Danmark maannamut oqartareerpoq, aniatitsinerli 30 procentimik annikillisissallugu nunarsuatsinni nunat suliffeqarfissuit sinneri piareersimappata, Danmark aamma taamaaliornissaminut piareersimanerarpoq.
Silap pissusaata allanngoriartornera pillugu Balimi ataatsimeersuarnermi siunertaavoq, Kyoto-mi isumaqatigiissut 2012-imi naappat isumaqatigiissummik nutaamik pilersitsisoqarnissaa.
Aamma pilersaarutaavoq silap pissusaata allanngoriartornera pillugu Københavnimi ukioq 2009-mi decembarimi ataatsimeersuartoqalerpat isumaqatigiissut nutaaq naammassereersimassasoq.