Burmami najummassimanartorsiorneq

Mattutut akerliussutsimik takutitsisut sakkutuunit eqqaanneqareersullu USA-p EU-llu Naalagaaffiit Peqatigiit isumannaallisaanissamut siunnersuisoqatigiivi qinnuigaat Burmami sakkutuut kisermaassillutik naalakkersuisuusut assuarineqassasut.
Allattoq Elisa Isaksen
septembarip 26-at 2007 17:36

Mattuttut innuttaaqataasullu allat sapaatip akunnerini marlunngulersuni ukiuni 50-ini naqisimaneqartuarneq akerliuffiginiarlugu illoqarfiit aqquserngisigut akerliussutsimik takutitsipput.

Sakkutuut kisermaassillutik naalakkersuisuusut aqqusinerni ulloq manna tikillugu takussaasimanngikkaluarput. Taamaallaat inuinnartut atisalersorsimasut politiit isumannaallisaanissamik suliallit kisimik aqqusinerni takussaasimapput, Burmami illoqarfiit anginersaanni tallimaasuni mattuttut 10.000-it sapaatit akunnerini marlunngulersuni akerliussutsimik takutitsisarlutik aqqusinerni angalaartarput.

Aallaqqaamulli mattutut aqqusinerni akerliussutsimik takutitsillutik angalaarnerminni innuttaasut allat akuleruteqqusimanngilaat annilaangagingamikku sakkuttut arlaatigut akulerunnissaat,

mattuttulli sumulluunniit pingaluaraangata inunnit nuannarineqarlutik ersaattaanneqartarput illersorneqarlutillu.

Sakkutuulli kisermaassillutik naalakkersuisuusut akerliussutsimik takutitsisunut ullumi naammagittarunnaavipput.

Sakkutuut Rangoonimi inuit tungaanut ullumi eqqaassipput. Sakkutuut oqarput inuk ataaseq toqutaasoq, napparsimaviit oqarput pingasut, allallu oqarput inuit arlallit toqutaasut.

Inuit takunnittut oqaatigaat, mattuttut 300-it inuillu tamaani najugallit sakkutuunit unatarneqarlutik tigusariortorneqartut.

Mattuttut eqqissisimasumik akerliussutsimik takutitsisut sakkutuunit aallaasisartunit eqqaaneqarnerat USA-p EU-llu iluarinngeqaat sakkutuullu perloqquneqassasut kaammattuutigaat.

Tamatuma saniatigut Naalagaaffiit Peqatigiit isumannaallisaanissamut siunnersuisoqatigiivi peqquvaat Burmami pisut ullormut oqaluuserisassanut ilanngutissagaat.

Ukiunilu 50-ni Burmami generalit inuinnarnik naqisimannittuusimasut pillaatisiaralugu niueqatigineqarunnaassasut erseqqissaatigalugu.

Ukiut 20-it matuma siorna Burmamiut kiffaanngissuseqartitaallutik qinersisinneqarmata kingorna nobel-ip nersornaasiuttagaanik nersornaaserneqartoq Aung San Suu Kyi nunap siuttussaatut qiningaagaluarpoq, siuttussatullu ivertinneqanngisaannarluni. Taamanikkut innuttaasut akerliussutsimik takutitsimmata inuit 3000-it toqutaapput.

Alaatsinaattut arlallit oqaatigaat taamanikkut pisut assiganik maannakkut pisoqariaannaasoq.