Bangladeshimi kiattup anorersua ajunaartorpassuarnik kinguneqarpoq

Bangladeshimi kiattup anorersua Sidr tallimanngormat aqqusaarinnereersorlu inuit 10.000-it angullugit ajunaarsimanissaat maanna ernummatigineqalerpoq.
Allattoq Elisa Isaksen
novembarip 19-at 2007 11:42

Tusagassiortoq danskiusoq Lotte Ladegaard, Red Barnet-ip aallartitaa, anorersuup aseruatiteriffiginerpaasaanut maanna anngussimasoq ima oqaluttuarpoq:

Maani nunaqarfeeqqami - ilami nunaqarfimmilluunniit taassallugu nalorninarsinikuuvoq – inuit 1200-ut najugaqarfigisimagaluarpaat, maannakkulli sunnguamilluunniit takusassaqanngilaq. Orpiit uppigarnikut sumi tamaaniipput – masarsuuvoq imeqaqalunilu. Inuit ikittunnguit sumi tamaani illumi toqqavigisimasaanni issiapput, illugisimasaasali iigai qilaavilu tamarmik kuugussaasimapput.

Maqullummi aqqutigisatsinnit qaqqivigisarput aqqusiniusimagaluarpoq angullu ingiaqatigisarput tikkuartuussiutigaluni ima oqaluppoq: ”Aana iliveq, aajinga iliveq, aana iliveeraq, aajuna iliverujussuaq, aajinnga ilaqutariit ilerrat, aana naalungiarsuup ilerra, kuussuarmilu meeqqap timaa tigusinnaanngisarput ippoq, naluarpullu kia ilaqutarineraa”.

Sumiiffimmi eqqartugatsinni angutip oqarnera malillugu inuit 300-t ulloq manna tikillugu ilisaasimanerarpai, nunaqarfeeqqamilu inuit 200-t suli nassaarineqarsimanngitsut unnerlugu.

Suna tamarmi tukassuuvoq. Maanga angallammut ilaalluta apuussimavugut. Aqqusinersuillu ammarratilersimallutik. Naalakkersuisut ima oqartariaqalersimapput: Inuit aqquserngit ammarniarlugit ikiuukkunik qisuit illuakkatik akeqanngitsumik pisinnaavaat, aningaasarpassuarnillumi naleqarput, inuillumi suutaarutivissimasunut qisuit nalitoqaat. Maanilimi allamik iliuuseqartoqarsinnaanngilaq, tassa kisimi uumaniarneq. Illuaqqami qiarpaluttumik tusaasaqarpunga, tusaasinnaavaralumi Guutimik qaaqquserpalukkaluartut – avaanngunaqaaq, ila avaanngunaqaaq.