Aviisimi aaqqissuisoq: Aviisit naqitat nunatsinni pinngitsoorneqarsinaanngillat

Naqiterut tooruk, nunatsinni sumiluunniit najugaqaraluaraanni issariarnerit arlaqanngitsut qaanngiuppata ullormi naqiterneqarfiusumi aviisi nutaarluinnaq taava pissarsiarineqarsinnaalissaaq.
Allattoq Jaaku Lyberth
septembarip 09-at 2009 17:01

Siunissami aviisinik siammarterisarnissaq pillugu Naalakkersuisut siulittaasuata Kuupik Kleist-ip takorluugaa neriulluarnartutut isigineqarsinnaavoq. Nunatsinnili aviisit marluusut, AG aamma Sermitsiaq, ileqimisaartorput. Attaveqaammi tunngavissatut taakkartugaa nunatsinni pigineqanngivippoq, AG-ip aaqqissuisuunera Inga Dora G. Markussen oqarpoq. Aviisi naqiterummut imaluunniit nuutitillluni amerlisaavimmut nassiunneqarsinnaasoq, illoqarfigisamilu pisinarfimmut iserluni aviisimik naqiteqqammersumik pisisinnaanermik iluarsartuussineq matumani eqqarsaatigivaa. Taannali pigineqanngilaq nuummi taamaallaat nassaassaavoq. Taamatut ilusilimmik nuna tamakkerlugu aaqqiissuteqarnissaq qanittukkut pisinnaanngitsutut isikkoqarpoq.

Taama oqarpoq Inga Dora G. Markussen. Teknologilu atorlugu taama aaqqiinissaq kimit isumannaarneqassanersoq apeqqutaalerpoq.

Taassuminnga tunisassiamik, tassa aviisiliornermik, aviisinik naqiterinermik tuniniaanermik taamatullu takoqqusaarusiornermik isumaginninnissaq Tele Greenlandip suliassarilersimagunarpaa. Tassami danskit aviisiinik tuniniaaneq, takoqqusaarineq ingerlappaa, kingullermillu misissuigama taamatut isumaginninnissaq Tele-p pingaarnertut suliassarinngikkaluaraa paasivara. Tamanna AG-ip iluaqutigiinarsinnaanngilaa?

Qaammatit pingasut matuma siornali tamanna Post-Greenlandimut nammineerluta ujartornikuuarput isumassarsiarlu saqqummiullugu. Imminut akilersinnaappat soorunami soqutigisinnaavarput. Nammineerlutalu isumaginissaa aamma soqutigisinnaallugu. Nammineerluta isumaginnissinnaanermik toqqaanissaq itigartikkusunngilarput. Illoqarfimmimi naqiterut pineqarpat taava nammineq naqitersinnaavarput.

Pissutsit maanna imaapput, saqqummersitsisarneq internetikkut pisarpoq eqqaamaneqartariaqarporlu innuttaasut 40 %-ii taamaallaat attaveqarmata. Taamaattumilluuna aviisit sinerissamut siammartertarnissaat pisariaqartartoq, inuillu ilaasa qarasaasiatigoortumik pisartagarisarpaat imaluunniit internetikkut aasarlugit. Aviisit pappiaqqanut naqitikkat sinerissamut nassiunneqartarnerat pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq isumaqarpit? Taama iliortoqarsinnaanngilaq, attaveqaatit ilusiligaanerat taama itsillugu. Allakkerivimmi nassiussinermut immikkut ittumik akikilliliissuteqartarnerup nassatarisimavaa, uagutsinnit akikilliliissutip artukkiisuunngitsumik atorneqarsinnaanera. Matumani kinguneqaataasinnaavoq sulisunik noraarsitsisariaqarlersinnaanerput taamaalillutalu tunisassiaq pitsaannginnerusoq tunniussinnaalissallugu. Taamaammat inuiaqatigiit iluanni eqqartuinermik pingaaruteqarluinnartumik ingerlatsisariaqartugut isumaqarpunga, aamma angerlarsimaffitsinni. Tassa matumani tusagassiisarfinnik amerlasuunik peqartoqarnissaa pingaaruteqarnersoq isummertoqartariaqarpoq. Imaluunniit kisermaassisumik ingerlatsisoqassasoq isummertoqartariaqarluni.