Ataatsimiinneq isornartorsiorneqartoq

Nunat arlalissuit sinniissaat nunasiortorneq pillugu ataatsimeersuarnermut taaneqartumut ullumi ataatsimiigiaqquneqarput. Ataatsimiinnissarlu taanna sakkortuumik isornartorsiorneqarpoq.
Allattoq Elisa Isaksen
septembarip 06-at 2010 14:23

Tassami Frankrigip romat, siornatigut zigøjnerinik taaneqartartut, ilarparujussui qaammatini kingullerni Frankrigimit anisimmagit, ataatsimiinnissarlu taamatut iliuuseqarnerup nanginneqarnissaatut isigineqarpoq.

Frankrigip nunat aalajangersimasuinnaat ataatsimiigiaqqusimavai, soorlu Italia, Tuluit Nunaat aamma Tyskland, nunalli allat soorlu Rumænia, romat ilarpassuisa aggerfigisaat ataatsimiigiaqquneqaratik.

Ataatsiminnerup kingornagut Danmarks Radiomeersup Mette Fuglip politikerit oqaloqatigisimavai, imatullu oqarsimanerarpai.

Ministerit arlaqanngitsut Parisimi ullumikkut ataatsimeeqataasut erseqqissarpaat romat immikkut oqaluuserineqanngimmata, akuersissuteqaratilli nunasisartut oqaluuserineqarnerarlugit.

Sooq taama pisoqarnersoq apeqqutigineqarsinnaavoq - tassami soorlu Italiami nunami namminermi pissutsinut ministeri, ataatsimiinnissaq sioqqullugu nuannaaqaluni oqaraluarmat, romanut, siornatigut zigøjnerinik taaneqartartunut ajornartorsiutip oqaluuserineqarnissaa maanna piffissanngornerarlugu.

Frankrigip romanik, siornatigut zigøjnerinik taaneqartartunik nunamit aniatitsinera, Frankrigimi namminermi EU-milu isornartorsiorneqaqaaq ernumaammersitsillunilu.

- Apeqqut romanut tunngasoq oqallisigineqaleraangat, sunarpiaruna politikerit annilaanganartoqartittaraat?

Isornartorsiuisut mamiatsaatigalugulu ernumanartoqartippaat, romat siornatigut zigøjnerinik taaneqartartut, pinerluttutut qununartutullu isigineqarlutik tamanut takkorliunneqarmata. Ilaasa oqaatigaat juutit 1930-kkunni 40-kkunnilu taama pineqarsimasut.

EU-p tungaaniit aamma ernumasoqarpoq. Matumanimi pineqartut tassaammata innuttaasut tunngaviusumik pisinnaatitaaffii aamma sumiluunniit nunasisinnaatitaaneq.

Tassa inuit qaammatit pingasut ingerlanerini imminut isumagisinnaanngitsut angerlartinniaraanni, tamanna allakkatigut siusinaartumik nalunaarutigineqassaaq, inuillu ataasiakkaat tunngavigineqassallutik, eqimattakkaanik ataatsikkut aniasitsinani. Taamatullu anisitsisoqassatillugu, isumannaatsuunermut peqqissutsimullu akornuttaanerat uppernarsarneqarsinnaassaaq.

Malittarisassallu tamakku malinneqartut, Frankrigimit oqaatigineqarpoq.