Aningaasat illuartitaareersut Naalakkersuisunit ingerlateqqinneqarput

Nunatsinni suliffissaaleqinerup appariatinneqarnissaanut aamma aningaasarsiornerup ilorraap tungaanut aallartinneqarnissaanut aningaasanut inatsimmit, 33 million koruunit illuatinneqarput. Taama nalunaaruteqarpoq Aatsitassat pillugit Naalakkersuisoq, Jens Erik Kirkegaard, tusagassiortunik ippassaq katersortitsinermini qulequtsiussaralugu: Naalakkersuisut aningaasarsiorneq aallartippaat.
maajip 23-at 2013 06:10

Taama qulequtsiussaqarneq soorlu nutaajunngitsoq. Jens Erik Kirkegaardillu maanna Naalakkersuisuusut imaluunniit siulitik pinerai apeqquserneqarsinnaavoq. Tassami aningaasanut inatsimmit, aningaasat atugassatut illuartinneqarsimasut tassaapput Naalakkersuisut maanna siuliisa illuartitaat. Eqqaamaneqassajunnarsivorlu aningaasat taakku siorna atugassanngortinneqarmata, Siumukkut Atassutikkullu apeqqummut naaggaarmata.

Maanna Naalakkersuisuusut taama iliorneri, Inuit Ataqatigiit Inatsisartuni ilaasortaatitaata, Naaja Nathanielsenip tupigaa tassami aningaasat qangali illuartitaareermata nutaatullu isigisariaanatik.

Jens Erik Kirkegaardip taama nalunaaruteqarneranut, Naaja Nathanielsen ugguaraluarpoq aappaatigulli qujamasulluni.

- Naalakkersuisooqatigiissimasut pisariaqavissumik suliarilluakkamillu aallartitsisimaneri maanna Naalakkersuisooqatigiinnit akuersaarneqarnera nuannaarutigigaluarlugu uggoraara aatsaat maanna suliniummik aallartisoqalermat. Taamaattorli aamma nuannaarutigaara suliniut taanna allanngornagu ingerlanneqarnialermat.

Naaja Nathanielsenip taama isumaqarnera naapertorlugu, Jens Erik Kirkegaardimut apeqqutigaarput Naalakkersuisuusimasut suliaannik ingerlatitseqqiineruinnannginnersoq, Jens Erik Kirkegaardilu ima akivoq.

- Naamik taamatut uanga isumaqanngilanga. Makku suliniutit aningaasalersorneqarnikut ilaat pilersaarutaareerput ilaalli Naalakkersuisut nutaat pilersaarusiorlugit aallartitaraat. Taamaattumik aningaasat taakku illikartinneqarsimasut imatut immikkut pituttugaanngillat, maannalu Naalakkersuisuusut qanoq iliuuseqarnermikkut aningaasanik taakkuninnga atuisinnaapput suliniutinut assigiinngitsunut.

Naalakkersuisunut ilaaasortaq, Jens Erik Kirkegaard taama oqarpoq.

Aningaasat immikkoortinneqarsimasut maanna Naalakkersuisuneersuunersut, siulianili Naalakkersuisuusimasuneersuunersut, SIK-p pingaarnerutinngilaa, aningaasalli sumut atorneqarniarnersut soqutiginerullugu.

Aningaasammi sumut atorniarneqassanersut, Naalakkersuisut eqqarsaatigilluaqqaartariaqaraat, SIK-p siulittaasuata Jes G. Berthelsenip kaammattuutigaa:

- Aningaasanik amerlasuunik pikkorissarnissamut ilinniaqqinnissamullu atugassanik siusinnerusukkut illuartitsisoqarnikuuvoq, 40-t millionit koruunit ukiut arlalialunnguit matuma siornatigut illuartinneqarlutik, suliffissaaleqinerulli appartinneqarneranik ajoraluartumik tamanna kinguneqanngilaq. Taamaattumik isumaqarpunga pingaaruteqartoq taassuma saniatigut aamma allanik pilersaaruteqarnissaq, SIK-p siulittaasua Jess G. Berthelsen oqarpoq.

Suliffissaaleqisut ikilisinniarlugit 33 millionit koruunit atorneqartussaasut, Naalakkersuisut ippassaq nalunaarutigaat, aatsitassalernermik ilinniarfimmi allanilu sulianut pikkorissartitsinernut, inuussutissarsiorfiit nutaat, nuttarnerulersitsiniarneq suliffinnillu ujartuineq pillugit suliffissaaleqisunut pikkorissartitsinernut ilaatigut atorneqassallutik.

Jess G. Berthelsen tassunga atatillugu oqarpoq aalisarneq puigorneqassanngitsoq. Naalakkersuisut assersuutigalugu Royal Greenland attaveqarfigisariaqaraat, taassuma oqaatigaa, Kangaatsiami tunitsiviup ingerlalluannginnera, tassanilu suliffissaaleqisoqarnerujussua eqqarsaatigalugu sulisorisanik pikkorissartitsisoqartariaqartoq:

- Taamaattumik Naalakkersuisut inakkusuppakka Royal Greenland uagullu attavigeqqulluta, taamaalilluta pikkorissarnerit ataqatigiissumik ingerlassinnaaniassagatsigit, sulisut piffissami tassani angerlartiinnarnagit, SIK-p siulittaasua Jess G. Berthelsen oqarpoq.