Aningaasanut inatsit aqagu oqallisigissavaat

Inatsisartut aqagu nalunaaqutaq ataatsimut ataatsimiilerpata Naalakkersuisut 2009-mi aningaasanut inatsissasut siunnersuutaat naqitaq saqqummiunneqassaaq. Politikerit ulluni kingullerni oqqatereertut, 2009-mi aningaasanut inatsisissaq 756 millioner kouunersuarnik amigaartoorfiunani, amigartoorneq 250 miliuunit 260 miliuunillu akornannilersinnaavoq.
Allattoq Jens Thorin
oktobarip 02-at 2008 14:26

Nunatta Karsiata naqqa putuinnarsuanngupajaartoq ullut kingulliit tamakkiallugit tusarparput.

Amigartoorutissammi Nunatta ingerlanneranut ajoqutaarujussuarsinnaapput.

Naalakkersuisut 2009-mi aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaanni naqitami siunnersuutigaat, Nunatta Karsia 441 millioner koruuninik amigartuussasoq Kisianni ukiaanerani ataatsimiinneq aallartiinnartoq, Nukissiorfiit aktieselskabinngortinneqarnissaannik siunnersuut tunuartinneqarpoq. Taamaalisorlu Nunatta Karsia 756 millioner koruunik amigaartornissaa ilimanarsivoq.

Siunnersuutit minnerpaaamik marluk politikkikkut aaqqiivigineqartariaqarput. Tassalu alumiiniuleriffissap qanoq aningaasalerneqarnissaa aammalu Nukissiorfiit aktieselskabinngortinnissaannik apeqqut.

Nukissiorfiit aktieselskabinngortinnissaat unitsinneqareerpoq. Ilimanarneruvorlu, 315 millioner koruunit pisariaqartitani nammineerluni atorniassagai.

Alcoa nalunarnerulaarput. Naalakkersuisoqatigiit tassunga tunngatillugu misissueqqaarnissanut 375 millioner koruunit immikkoortissimavaat. Aningaasaliissutissalli taakkua Inatsisartunut ilaasortarpassuit peeqquaat.

Kisianni Naalakkersuisut Alcoa-mut isumaqatigiissuteqarnermikkut, misissueqqaarnernut aningaasartuutit affaannik akiliisussanngorlutik imminnut pituttorsimammata, Namminersornerullutik Oqartussat aningaasanik immikkoortitsisariaqarput.

Radioaviisimit tusarfitsinnit oqaatigineqarpoq, aningaasaliissutissat 180 millioner koruunit missaanniittariaqassasut.

Kisitsisit taakkua eqquuppata, aappaagu aningaasanut inatsisissami amigartoorutit 250 millioner koruunit 260 millioner koruunillu akornanneeriaannaapput.

Tassa aningaasanut inatsisissaq pillugu politikkikkut oqallinneq aqagu aallartissaaq. Siullermeerneqareerpat, siunnersuut aningaasaqarnermut ataatsimiititalianut ingerlateqqinneqassaaq. Tassanilu akueriuminarninngorlugu suliarereerunikku, Inatsisartunut aappassaaniigassanngorlugu pingajussaaniigassanngorlugulu ingerlateqqissavaat.