Amerikamiut inatsisiliornissaminnik neriorsuipput

Silap pissusaa pillugu Københavnimi decembarimi ataatsimeersuarnissaq sioqqullugu USA-mit qiimmaallannartumik tutsiuttoqarpoq.
Allattoq Elisa Isaksen
novembarip 11-at 2009 09:25

Siusinnerusukkut præsidentimut qineqqusaarsimasoq senatori John Kerry, Naalagaaffiit Peqatigiit pisortaannut Ban Ki-moonimut neriorsuivoq, silap pissussusaa pillugu Københavnimi ataatsimeersuarnissaq, decembarip arfineq-aappaanni aallartitsinnagu amerikamiut silap pissusaanut tunngasumik inatsisiliornissaminnut killiliussassanik piareersimasuuteqassasut.

- Senatip inatsisiliornissaminut killiliussassai imaluunniit missingersuutai, nassarlugit Københavniliarnissarput suli naatsorsuutigaarput, Kerry oqarpoq, taanna Senatip silap pissusaanut inatsisiliassaanut piareersaaqataavoq.

USA-mi inatsisartut CO2-mik mingutsitsinerup 17 procentimik minnerulerneranik kinguneqartussamik inatsisissamik, maannamut isumaqatigiissuteqareerput.

Tamannali aatsaat Senatimi akuerineqarpat inatsit piviusunngortinneqarsinnaassaaq. Republikanerillu Senatimi ilaasortaatitaat inatsisissamut akerliupput.

Taamaattorli Kerry ippassaq erseqqissaavoq, silap pissusaa pillugu ataatsimeersuarnissaq sioqqullugu, Amerikamiut silap pissusaanut anguniagassaminnik piareersimatitaqarnissaat anguniarlugu ulapputtoqartoq.

Kerryp taama nalunaarnera Ban Ki-moonimit ilassilluarneqarpoq, taannami silap pissusaa pillugu angusaqarniarnissaq pingaarnerpaatillugu maanna ilungersuuteqarpoq.