Aktiat nalikillinissasrsuat pinngitsoorpoq
Kangiani Asiami niuffaffinni aktianik nioqquteqartarfiit ullaaq manna ammarneqarneranni aktiat nalilkilleriaraluartut, Danmarkimi qaffariaateqarput.
USA-mi akiliisinnaassutsimik ippassaq appariaasoqarpoq, tamannalu pissutigalugu aktianik nioqquteqarfinni ajutuuittoqarnissaa ernummatigineqarsimagaluarpoq. Kisianni tamanna pinngitsoortinneqartoq paasinarpoq. Italiami Spaniamilu akiitsut amerleriaraluarput, tamaanili aamma ernumassutissaqartoqangitsoq oqaatigineqarpoq.
Danmarkimi aktianik niuffaffinni aktiat nalingi tallimanngormat 3,7 procentinik appariaateqaraluarput, aktiat nalingi ullut qulit tulleriissillugit appariaateqarlutik. Kingullermik 1992-imi taama pisoqarpoq.
Nunarsuarmi aningaasarsiornerup ajalusooqqanera eqqarsaatigalugu Nunat killiit akisussaassuseqarpallaanngitsumik aningaasarsiorniarsarisut, Kinamiut isornartorsiuinerminni ilaatigut oqaatigaat.
Kinami illoqarfiit pingaarnersaanni Beijingimi aviisip, Folkets Dagbladip, Kinami oqartussanit qulangersimaneqartup allaaserisami oqaatigaa amerikamiut europamiullu akiitsut pillugit iliuuseqartariaqartut.
Ajornartorsiutit Nunat killiit oqartussaasuisa sanngiippallaarnerannut attuumassuteqartut, aamma oqaatigineqarpoq.
- USA-mi, Europami nunallu aningaasarsiorluartut allat aningaasarsiornikkut akisussaassuseqarnerunissaat pingaaruteqarpoq, taamaaliunngippata Nunarsuarmi aningaasarsiornerup aalaakkaakkunnaarsinnaanissaa aarleqqutigineqarsinnaammat, Folkets Dagblad allappoq, Nunallu killiit isummamikkut namminissarsiortuuallaarnerarlugit.
USA-p Kina akiligassaqarfiginerpaavaa, USA-milu akiliisinnaassutsimik ippassaq appariaasoqarnera, Kinami oqartussanit suli qisuariarfigineqanngilaq.
Maannali aaqqiigallarnerit naammaginnginnerarlugit, siunissarlu eqqarsaatigalugu aaqqiiniartoqanngitsoq ilaatigut oqaatigineqarluni, Kinami nutaarsiassaqartitsiviup Xinhuap Washingtonimi oqartussat isornartorsiorsinnaanerarpai.
Pigisat nalillit USA-mi pataajaatsuunissaannut USA-mi oqartussanit akisussaassuseqartumik iliuuseqarfigineqartariaqartut, Kinami oqartussat oqaatigaat, aningaasammi matumani eqqarsaatigineqartut 1000 milliardit dollariummata, imaluunniit 5260 milliardit koruunit missaat.