Akit qaffannerat politikerit oqaluuserigaat: Ikiorsiilluni aaqqiissuteqartoqarsinnaavoq

Kalaallit Nunaata avataani nioqqutissat nukissiallu akiisa maanna qaffakkiartornerat Inatsisartut sisamanngornermi oqallisigaat.
Assi © : Malik Brøns / KNR
Allattoq Malik Brøns
maajip 12-at 2022 16:37

Ukrainemi sorsunneq, Ruslandimut niuernikkut mattussineq aamma coronap ilungersunartorsiortitsinera.

Taakku pisut pingasut nuanninngitsut tamatta sutigut tamatigut eqqorpaatigut. Aamma aningaasaqarnerput.

Ukrainemi Ruslandimilu nalinginnaasumik tunisassiaasaraluartut annertuut amigaataalermata nioqqutissat akiisa qaffakkiartornerat nunani amerligaluttuinnartuni maanna malugineqarpoq. Nerisassat aamma orsussaq uani pineqarlutik.

Tamannalu tunngavigalugu Siumut Inatsisartut sisamanngormat ataatsimiinneranni oqaluuserisassanngortitsivoq. Nioqqutissat akii qaffakkiartortut innuttaasunut sunniuteqarnissaasa minnerpaaffissaanniitinneqarnissaat pillugu qanoq iliuuseqarfigineqassanersut partiip paaserusuppaa.

Nunatsinnili akit qaffarujussuarnissaat ilimanngitsoq aningaasaqarnermut naalakkersuisoq Naaja Nathanielsen (IA) akissuteqaateqarluni allappoq:

- Naak Kalaallit Nunatsinni aningaasat naleerukkiartornerat kingullermik uuttuinermi qaffasinngikkaluartoq, taamaattoq piffissami aggersumi eqqorneqarnerussaagut. Nioqqutissat eqqussukkatta akisunerulernerat misigissavarput. Nukissianik isumaqatigiissutaasup ilaatigut illersormatigut, nunani allanisulli tatineqassanngilagut.

Orserneq nunani allani akisusoq

Nunat EU-mi ilaasortat ilaat Ruslandimit gassimik pilersorneqarunnaarput. Nunatsinnili KNI-mi uulia pillugu sivisuunik isumaqatigiissuteqarpoq.

- EU-mi nukissiap akii 38 procentinik qaffapput, nukissiallu akii taamaalillutik EU-mi aningaasat naleerukkiartornerannut annertuumik patsisaapput. Tamannali maani nunatsinni tamakkiisumik sunniinngilaq. Ilaatigut KNI A/S uuliamik pilersorneqarnermini nunarsuarmi niuerfinni maanna akiusumut sanilliullugu, aki appasissumik aalajangersimasumik 2023 ilanngullugu qulakkeerinnippoq.

Royal Arctic Linelli umiarsuatai nunani allani angalatillutik orserunik imaluunniit Air Greenlandip atlantikoq qulaallugu timmisartuutaata Københavnimi orsernerani tamanna malugineqassaaq.

- Nunani tamalaani nukissiap akiata qaffakkiartornera nunat tamat akornanni assartuinermi nunatsinni sunniuppoq – tassa Royal Arctic Line A/S-p assartuinermi akii timmisartumulli ilaanermi akit qaffakkiartussapput, assartuisummi orsussaq nunat tamat niuerfiini pisiarisarmassuk. Sunniut taanna qanittumi misigissavarput, akillu ineriartornerat piffissami sivisuumi piumaartoq ilimagisariaqarlugu.

Ikiorsilluni aaqqiissuteqarnerit misissorneqassasut

Kalaallit Nunaata aningaasaqarnikkut qanoq eqqugaatiginissaa Naalakkersuisunit suli nalorninartoqartinneqangaatsiarpoq. Ukrainemi sorsunnerup qanoq sivisutiginissaa aamma corona pillugu Kinami susoqassanersoq apeqqutaapput, coronami pissutigalugu Kinami suli mattussisoqaqattaarpoq.   

Naalakkersuisup akissuteqaataa naapertorlugu ikiorsiilluni aaqqiissuteqarallarnerit imaluunniit tassunga assingusumik aaqqiissuteqarnerit piffissap ilaani atuutilersinneqartariaqassanersut misissorneqassaaq.

Naalakkersuisulli ikiorsiillutik aaqqiissuteqassappata tamanna Naalakkersuisunut kingunipiloqarsinnaavoq.

Ikiorsiinernik aaqqissuussinerit aqqutigalugit inuiaqatigiinnut aningaasanik amerlanerusunik agguaanerni, akit sukkanerusumik qaffakkiartorsinnaanerinut aarlerinartoqarpoq. Tamatuma saniatigut ikiorsiinernik aaqqiissutit aningaasaqarnikkut pissutsinut nutaanut, ungasinnerusoq isigalugu pinaveersimatinneqarsinnaanngitsunut, pisariaqartumik nalimmassarnissaa kinguartinneqarsinnaavoq. Taamaammat ikiorsiinernik aaqqissuussinerit eqqarsaatigilluarneqartariaqarput.