Aatsitassarsiorfinni sulerusussuseqartoqaqaaq

Innuttaasut aatsitassarsiornermut ilisimasaat annikitsuinnaagaluartut, taamaattoq aatsitassarsiorfinni sulerusussuseqartoqaqaaq.
januaarip 15-at 2010 16:20

Ilisimanninneq annikikkaluaqisoq pingaartumik aatsitassarsiorfinni sulerusussuseqartoqaqaaq. Inuimmi inoqarfinnut suliffissaqarfiusunut nuukkusoqaat.

Nunatsinni innuttaasut aatsitassarsionermut aluminiumillu aatsitsivimmi sulinermik ilisimasaqaqqalaartut, Kalaallit Nunaanni nuukkusussusermik misissuinerup nutaap takutippaa.

Nunami putu mattaangasoq, mattusimanarunaq, mingutsitsisarpoq nukinnillu annertuunik atuisarluni, ulorianaatsuinnaanngilaq, tassaapput aatsitassarsiornermut tunngatillugu isummersuutit ilaat. Innuttaasut 1.600-t uliffissat nutaat qanoq ilisimasaqarfigitigineraat pillugu isumasiorneqarput. Malunnarporlu aatsitassarsiornermik ilisimasaat annikitsuinnaasut.

- Paasiniaanitsinni aperisarpavut aatsitassarsiornermi suliffeqarfiit nutaat ammarneqassappata qanoq ilisimasaqarfigineraat. Paarsivarput ullutsinni aatsitassarsiornermi suleriaaseq inupparujussuit nalugaat, Nalunaarusiami ullaap tungaagut saqqummiunneqartumi aqutsisut ilaat AC-fuldmægtig Sten Egede aatsitassarsiornermut isummersuutit ilaat pillugu taama nassuiaavoq.

- Aatsitsiviit qangatut ikkunnaarnikuupput, soorlu kissartorujussuit kuutsinneqaqattaartut atorunnaarnikuupput. Apersukkat isiginnittaasii filmininngaanneernerupput, oqarpoq.

Taamaammat paasisitsiniaasoqartariaqarnerarpaa, inuit soqutiginnittut ilisimasaat allisarniarlugit.

Suliffissanut nutaanut isummersuutit allallu Nuukkusussuseq pillugu aqutsisut innutaasunik ukiuni kingullerni apersuinerminni aamma paasivaat apersukkamik aatsitassarsiorneq ilisimasaqaqqalaarfigigaluarlugu suliffissatut pilerinartissinnaagaat.

Inuit katillugit 13.000-t, amerlanerit angutit, nuussinnaanertik soqutiginartippaat.

- Tamarmik soqutiginnipput, kisianni immikkut taasaqassagaanni ilinniarnikut nuunnissamik soqutiginnittut nuussagunik ilinniagartik atorusuppaat, soorlu sygeplejerske, saffiooq allallu. Ilinniagaqanngitsut aamma soqutiginnipput, Sten Egede nangippoq.

Aalisartut piniartullu ilinniarteqqillugit aatsitassarsiorfinni sulisinnaalernissaat politikerinit oqaatigineqartuarpoq, misissuinerulli takutippaa aalisartut piniartullu taakkuusut nuukkusunnginnerpaat. Namminersorlutik Oqartussani AC-fuldmægtigitut sulisoq Sten Egede ima oqarpoq.

- Soqutiginnipput. Ullutsinni aalisartutut piniartutullu inuusut inuusuppallaarunnaanikuugamik, pingaartumik utoqqasaajunerusut nuukkusuppallaarneq ajorput. Taamaammallu ilinniaqqinnissaminnik kissaateqanngillat. Inuusunnerilli ullutsinni aalisartutut piniartutullu inuusut ilinniarteqqissallugit piukkunnarput, sapinngisaat suliffeqarfinnut nutaanut tuluarsarlugit, Sten Egede oqarpoq.

Danmarkimi kalaallit najugallit 16.000-it akornanniittut ilaat 1.100-t aatsitassarsiorfinni aluminiuliorfimmilluunniit pilersitsisoqarpat Kalaallit Nunaannukarlutik suliartorusussinnaasut misissuinerup takutippaa. Nuttartarneq pillugu nalunaarusiap eqikkarneqarnera nittartakkami nanoq.gl-imi atuarneqarsinnaavoq. Sapaatip-akunnerata tulliup ingerlanerani aamma nalunaarusiaq tamakkiinerusoq nittartakkami aamma atuarneqarsinnaasunngortussaq saqqummersinneqassaaq.