Aasianni tingulluut atugaaqaaq

Innuttaasut amerlasuut tingulluummik pigisaqartut Aasiaat Peqqinnissaqarfiata misissuinerani, suli naammassinngitsumi, paasineqarpoq. Taamaammat meeqqanut naliginnaasumik akiuussutissalersuinermi tingulluummut, hepatitis B-mut, akiuussutissaliisoqartalernissaa, napparsimmaviup forstanderiata, Inuuti Fleiascherip, ilalerpaa.
Allattoq Jens Thorin
oktobarip 22-at 2009 10:57

- Sualummik tingulluut, hepatitis B, maani nassaassaaqisoq ukiuni kingullerni marlunni misissuinerit takutippaat. Taanna pigigaanni tingulluummik allamik, sakkortunerusumik napparsimalissutaasinnaasumik, hepatitis d-mik, napparsimalernissaq qaninnerulertarpoq. Kisianni hepatitis b-imut akiuussutissalerneqartut tingulluummut d-imut aamma akiuussutisaqalertarput, Inuuti Fleischer oqarpoq.

Nunarsuaq tamakkerlugu peqqinissamik suliniaqatigiiffiup, WHO-p, 1989-imi inassutigaa, nunap inuisa 2 procentii tingulluummik tunillatsissimasaraangata, akiuussutissaliisoqartassasoq.

Nunatsinnili tunillatsissimasut amerlanerupput. Nunatta inuisa 5 procentiiniit 10 procentii tikillugit katsorsarneqarsinnaanngitsumik tingulluuttut ilimagineqarpoq.

Aaasiaat Peqqinnissaqarfianni misissuinermi suli naammassinngitsumi aamma tingulluummik pigisaqartut amerlaqisut maanna paasineqarsinnaalereertoq, Inuuti Fleischer oqarpoq

- Kisitsisit taanngikkaluarlugit takuneqarsinnaavoq, amerlasuut hepatitis b-mik nassataqartut. Ilaasa napparsimassutiginngilaat, kisianni pigivaat napparsimalersinnaallutillu. Taamaammat napparsimalersinnaanerat sillimaffigisariaqarpoq, Inuuti Fleiascher oqarpoq.

Inuuti Fleischer isumaqarpoq, meeqqanut akiuussutissalersuinermi naliginnaasumi tingulluummut aamma akiuussutissaliisalernissaq, inuit tamat peqqissuunissaannut iluaqutaassasoq.

- Imminut akilersinnaassaaq, Inuuti Fleiascher oqarpoq.

Tingulluummut hepatii B-mut meeqqat kapineqartalernissaannik, Inatssiartunut ilaasortap Olga P. Berthelsen siunnersuutaa, Naalakkersuisut akuereqqullugu inassutigisaat Inatissartuni ualimut oqaluuserineqassaaq.