Kalaallit meerartaasa meeravissianngortinneqartarnerisa missisorneqarnissat ilisimatuup kajumissaarutigaa

Meeqqat Kalaallit Nunaanneersut hunnorujulikkaat Danmarkimi 1950'ikkunni, '60-ikkuni '70-ikkunnilu meeravissiartaarineqarput, amerlasuullu meeravissiartaarineqarnissaannut pillugu isumaqatigiissusiat apeqquserneqarsinnaapput.
Kalaallit meerartaasa 1950-ikkunnit 1970 tungaanut meeeravissianngortinneqartarnerisa misissorneqarnissaat Ilisimatusarfimmi rektorip Gitte Adler Reimerip ujartorpaa Assi © : Ilisimatusarfik
oktobarip 17-at 2020 17:23
Nutserisoq Mads Lynge

Meeqqat angajoqqaarsiassarsisimasut pillugit suliat misissorluarneqartariaqartut, immikkut iisimasallit, politikerillu nunatsinneersut Danmarkimeersullu maana piumasarilerpaat.

Aviisi Information taama aallaaserisaqarpoq.

- Inatsisitigut toqqammavigineqarsimasut iternga tikillugu misissorneqartariaqarput. Meeqqat hunnorujulikkaat taamanikkut qanoq isillutik peerneqarsinnaasimappat?. Gitte Adler Reimer, Informationimut oqarpoq.

Taanna inuiaqatigiit pissusiinut immikkut ilisimasaqartuuvoq Ilisimatusarfimmilu rektoriulluni. Taanna Kalaallit Nunaanni eqqarleriinneq pillugu ilisimatuutut ukiut qulit matuma siornatigut allaatigisaqarpoq, Kalaallit Nunaanniillu meeravissiartaartarneq ilaatigut ilisimatusaatigalugu.

Danmarkimeersut kalaallit meerartaasa ilaannik peqateqarlutik Danmarkilianngikkunik meeqqamik Danmarkiliartitsisarsimasut taassuma ilisimatusaatigalugu allagaqarnermini paasivaa. Qallunaat akunnermiliuttoqarlutik Kalaallit Nunaannit meeravissiartaarsinnaasarsimapput.
Angajoqqaajusut ilaatigut ilisimatinneqartarsimanngillat meeqqamut attaveqarunnaavittussaallutik.

- Kalaallit ima meeraqartigimmata ajunngilaq Danmarkimi angajoqqaarsiassarsigunik. Taamanikkut taama eqqarsartoqartarsimavoq, Gitte Adler Reimer oqarpoq.

Reimerip kisitsit 1964-imit 1979-ip tungaanut nalunaarsorneqarsimasut aallaavigalugity paasivaa meeqqat Kalaallit Nunaanneersut 257-it Danmarkimeersunit meeravissiartaarineqarsimasut.

Oqaluttuarisaanermik ilisimatusarsimasut arlallit kalaallit misiliutaasumik 1951-imi Danmarkiliartinneqartut 22-t pillugit nalunaarusiartik qaammat ataaseq qaangiuppat tunniutissavaat.

Kalaallit meeraat misiliutaasumik Danmarkiliartinneqarsimasut pillugit nalunaarusiortoqarnissaa, taamanikkut ministeriunerusup Lars Løkke Rasmussenip, naalakkersuisullu siulittaasuata Kim Kielsenip isumaqatigiissutigaat, maannalu ministeriunerup Mette Frederiksenip meeqqanut pineqartunut utoqqatsissuteqarnissaa ilimagineqarpoq.
Meeqqallu 22-t taakku saniatigut meerarpassuit allat pillugit oqaluttuassartaqartoq, meeqqat ilaatigut sumiginnagaasimasut, misissuiffigineqartariaqartullu amerlasuut oqaatigisarpaat.

Inuit Ataqatigiit sinnerlugit Folketingimut ilaasortaq Aaja Chemnitz Larsen taakkununnga ilaavoq. Taassuma oqaluttuarisaanermik ilisimatusarsimasut nalunaarusiaat pissangalluni utaqqivaa, taamanikkullu pisimasut pillugit sukumiisumik misissuisoqarnissaanut nalunaarusiaq taanna toqqammaviliisinnaasoq neriuutigalugu:

- Taamanikkut nuannerpallaanngitsunik pisoqartarsimavoq, pissutsit aaqqiivigineqartariaqartut. Meeravissiartaarineqarsimasullu pillugit misissuisoqarluarnissaa kissaatigaara, Aaja Chemnitz Larsen aviisimut Informationimut oqarpoq.