Aalisarnermut ataatsimiititaliarsuaq: Aqutsilluarneq inuiaqatigiinnut iluanaarutaanerussaaq
Aalisarneq inuiaqatigiinni sivisuumik maannamullu suli oqallisaavoq. Inuiaqatigiit soqutigisaat aalisartullu ataasiakkaat inuussutissarsiornissamut qangali pisinnaatitaaffiat; tassalu aalisarneq taakkuninngalu inuussuteqarneq, ataqatigiissapput.
Raajartassiissutit nunatsinni 1980-ikkut naaneranni 1990-ikkullu aallartinneranni aalisarnerup ingerlarnganut qitiulluinnarput. Raajarniarneq iluanaarutaalluarsinnaasoq erserpoq, raajarniarusuttullu amerlapput.
- Raajarnialerusuttut naalakkersuisoq attaveqarfigisarpaat, amerlanerusut aalisaleqqullugit naapertuutinngilluinnartumik kimigiiserfigineqalersarpoq, aalisarnermut ataatsimiititaliarsuarmi siulittaasoq Jens Paulsen oqarpoq.
AAMMA ATUARUK Aalisarnermut ataatsimiititaliarsuaq ataatsimeerngaartoq
Nunatsinni aalisarnerup ilaani assigiinngitsuni ullutsinni taama kimigiisertarneq ataatsimiititaliarsuup aqutsinermut pilersaarutinik siunissamut ungasinnerusumut isigisunik pilersitsinikkut pinaveersimatinnniarpaa. Pilersaaarut aalisartut, ilisimatuut aqutsinermillu suliallit suleqatiinnerisigut suliarineqassaaq. Pilersaaruteqalerpallu pisassiissutinik allannguilertuisoqarsinnaajunnaassaaq naleqqussaasoqarsinnaajunnaassalluniluunniit.
- Tamanna akuliutinnginnissamik periuseqarnikkut piujuartitsinerlu tunngavigalugu aqutsiviit pillugit pilersaarutit tunngavigalugit ingalassavarput. Tamanna politikerit, aalisartut innuttaasullu naggataatigut qujarutigissagaat pinngitsooratillu iluaqutigissagaat ilimagaara, Jens Paulsen oqarpoq.
Raajarniarneq qiviaraanni raajartasiissutinik amerlileeqqusilluni pollitikerinut kimigiisernerup raajarniutit pisarineqarsinaasunit amerlanerungaartunik pisaqarsinnaalersilertorpaat. Avataani raajartassiissutit 1996-imi piffissaligaanngitsunngortillugit pigisassanngortinneqarnissaasa tungaannut taamaappoq.
Saarulliit qalerallillu aarlerinartorsiortitaasut
Saarullinniarnerup qaleralinniarnerullu taama innerat ukiuni kingullerni oqallisaavoq.
Ataatsimiititaliarsuup saqqumiussaani ilaatigut allassimavoq, biologit saarullittassatut siunnersuutaat 308 procentinik sipporlugit sinerissap qanittuani 2019-imi saarullittassiisoqarsimasoq, qaleralittassatullu siunnersuutaat 76 procentinik sipporlugit ukioq manna qaleralittassiisoqarsimasoq.
Tamanna ilutigalugu Grønlandsbankeni aalisarnermillu susassaqartut allat aalerisaaripput, aalisarnermummi akuersissuteqartoqarpallaarnera pissutigalugu aalisarneq umiatsiaararsorlutik aalisartunut ataasiakkaanut imminut akilersinnaajunnaarmat. Aalisakkat kikkulluunniit aalisarsinnaanerannut naammanngilluinnarput. Aqutseriaaserlu atuuttoq kikkunnulluunniit iluaqutaanngitsoq, siulittaasup erseqqissaatigaa.
- Pisassiissutinik paggatassiisarneq assigiinngitsutigut isigigaanni aalisapilunneruvoq. Misilittakkavut taamaapput, siulittaasoq oqarpoq.
Pisassiissutinilli paggatassiisarnermi sineriammi umiatsiaararsorlutik aalisartorpassuit peqataasarput, taamaattumillu allannguiffigissallugu mianernartupilussuuvoq. Suliassat ersarissunik sinaakkuteqartut, siulittaasup erseqqissarpaa.
- Suliassiissummut oqaasertaliussat sulinitsinnut tungaviliisuupput, tassanilu suut mianerissanerivut erseqqissumik allassimavoq, siulittaasoq oqarpoq.
Mianerisassat amerlapput
Innersuussinerit aalisarnermik inuussutissarsiorneq aalisakkallu inuiaqatigiinnut sapinngisamik iluaqutaanissaannut qulakkeerisuusassasut, taakkulu aningaasaqarniarnermik piujuartitsinermillu aalisarnermik aallaaveqassasut ilaatigut allassimavoq. Aalisarnermili sunaluunniit kipparisssuusiarineqarsinaanngitsoq, Jens Paulsenip ilisimalluarpaa.
- Aningaasaqarniarnermut tunngasut saniasigut allarpassuarnik aalisarnerup qanoq aaqqissuunneqarnissaanut pingaarutilinnik aamma mianerisassaqarluta arajutsisimanngilluinnarparput, Jens Paulsen oqarpoq.
AAMMA ATUARUK Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuarmi ilaasortat toqqarneqartut
Ataatsimiititaliarsuaq assigiinngitsorpaalunnut tunngasutigut naatsorsuereerlunilu misissuereerpoq. Ilaatigut inuiaqatigiit iluanaaruteqarfigilluarsinnaasaannik pisassiissutinik qanoq agguaariaaseqarnermut tunngasutigut. Pisassiissutinit pigisassatut akuersissutinik - tassa pisassiissutinik tunineqarsinnaasunik sivisuumillu pigisassatut qulakkiikkanik - aalisarneq inuiaqatigiinnut iluanaarutaalluarnerpaassasoq, atatatsimiititaliarsuup innersuussutaani allassimavoq.
Avataanimi raajarniarneq ullutsinni taama aqunneqarpoq.
Paasissutissat nittartakkatigut nalunaarsorneqartalissapput
Tamatumunnga atatillugu soorlu pisanik pisassiissutinillu kikkut piginnittuunerannik nittartakkatigut nalunaarsuisalernissaq ataatsimiititaliarsuup siunnersuutigaa. Isertuanngissuseqarnissaq paasissutissanillu pissarsiareriaannarnik katersinissaq qulakkeerumallugit taamaaliortoqartalissaaq. Innersuussutilli tunngavilersuutillu ulluni makkunani saqqummiunneqartut inerniliussaannaagallarput, suliassallu tamarmik naammassineqaqqajanngillat.
- Suliassat suli naammassinngisavut amerlapput, imaaliallaannarlu naammassisinnaanngisavut suliaralugit aallartingajalerpavut.
Ataatsimiititaliarsuup sinerissap qanittuani aalisarnermik ineriartortitsinermut, piginnittuutitaaffinnik agguaanermut aalisalerlaanullu pisariinnerusumik akuersissuteqarnermut tunngasut qaammatini arfinilinni tulliuttuni suliarissavai.
Ataatsimiititaliarsuup oqallisissiaminik iliuusissatut pilersaarusiornissamut innersuussutinik siunnersuutinillu erseqqissunik imalimmik 2020-p qiteqqunnerani saqqummiissalluni ilimagaa.