Sooq Danmarkimiippit, tassa apeqqut

Folketingemi Atlantikup avannaani Suleqatigiit, kalaallit 18.500-t Danmarkimi najugaqartut isumalluutaat pillugit misissuinissanik nutaanik marlunnik aallartitsipput.
Assi © : KNR
Allattoq Gedion Storch
juunip 08-at 2011 16:01

Kalaallit Danmarkimiittut allattorsimasuutigineqarnerat pillugu misissuisimanermut siullermut malitseqartitsinertut - ukiui, sumiiffinnut siaruaassimanerat, ilinniagaqarsimanerat kiisalu suliffeqarnerat pillugit misissuisoqassaaq.

Apeqqutit aallaavigalugit misissuinerup nutaartarissava, ilinniagaqassutsikkut suliffeqassutsikkullu isumalluutit ilaatigut kalaallit Danmarkimut nuunnerit kinguaariinni siullerni takussaasut, taakkualu inuiaqatigiinnut kalaallinut attuumassuteqarnerat isummersortarnerallu ilanngullugu. Immikkoortut pingajuat kalaallit Danmarkimiittut isumalluuteqarnikkut nakuunerusut akornanni itinerusumik apersuilluni ingerlanneqassaaq. Kalaallit Nunaannut uternissaminni suna tunngavigineraat, tassani aperineqarput.

Apersorneqartunit akissuteqaatit imminnut assortuupput. Tassani paasinarsivoq,  pissutsinut nutaajusunut ineriartornerullu qaffasissusaanut Danmarkimi atugaritinneqartunut Kalaallit Nunaat suli taakkutulli neqerooruteqarsinnaanngitsoq.

Aningaasaqarniarnikkut assigiinngissuseq, inooqatigiinnikkut ajornartorsiutit kalaallillu nunaanni meeqqat atuarfianni pitsaassutip appasinnerunera uternissamut aporfittut apersorneqartunit ingammik tikkuarneqarpoq.

Akerlianik amerlanerpaartaasa kalaallit nunaat angerlarserfigaat, pissutsillu allaanerusuuppata uternissartik akerlerinagu. Ilaquttatik Nunatsinnilu pinngortitarsuaq tamarmik kipilerfigivaat, piffissallu ilaani Nunatsinni sulisinnaaneq ammaffigalugu.

Misissuinerni taakkunani marlunni ingerlanneqartuni, Kalaallit Nunaata aningaasaqarniarnikkut, suliffissuaqarnikkut kiisalu naalakkersuinikkut ineriartupiloorneranut illuatungaanilu nutsernerujussuarmik nalaatsisimanermut atatillugu  ilisimalikkat pingaarutilerujussuupput.

Imminullu assortorneq Kalaallit nunaata unammilligassaasa annerit ilagaat. Kalaallit oqartussaasui, kalallillu nunaanni inuussutissarsiuteqartut ilinniagaqarnissamut, inissialiornermut isumaginninnikkullu suliniuteqarnissami unammilligassat pitsaanerusumik iliuuseqarfigisinnaagaluaraat misissuinernit takutinneqarpoq. Taakku kalaallinut Danmarkimiittunut pitsaanerusumik sulisussarsiortarnissaq suliffissanillu "sanarfinissaq" siunertaqarluartumik aamma ingerlassinnaagaluaraat misissuinerni nutaani ersersinneqarpoq.

Folketingimut ilaasortaq Juliane Henningsen, siunnersorti Suni Poulsen kiisalu inuiaqatigiinni inooqatigiinneq pillugu immikkut ilinniagaqarsimasoq Sara Olsvig peqatigalugit misissuisimanerit pillugit Nuummi Katuami ataatsimiinnissami marlunngorpat saqqummiutissavaat. tamanna allartissaaq nal. 16.30.