Silap pissusiata allanngoriartorneratigut aalisakkat allat Issittup imartaanut nuukkiartulissasut

Uumassusillit Atlantikup Avannaaniittut Manerassuup avannaaniittunut ukiuni millionilikkaani akuusimanngillat, Issittup Imartaata sikuunera pissutaalluni akuusinnaasimanatik. Misissuinerulli nutaap takutippaa silap pissusiata allanngoriartornera pissutsinik allannguisitsiumaartoq.
Allattoq Mads Lynge
januaarip 27-at 2015 04:32

Aalisakkat allallu imarpinni taakkunani takussaasut silap pissusiata allanngoriartornerata kinguneranik imarpiit taakku akornanni akuliukkumaarput, tamannalu avatangiisinut aningaasarsiornermullu sunniuteqarumaartoq, misissuinermi inerniliussat atuagassiami Nature Climate Changemi saqqummersinneqartut takutippaat.
 
Silap pissusiata allanngoriartornera pissutaalluni Issittup Imartaani siku aakkiartuinnassaaq, aalisakkallu Manerassuup Avannaaniittut Rusland avannaqqullugu Atlantikup Avannaanut anngussinnaassapput, soorlu aamma Sullualukkutigoorlutik Manerassuup Avannaanit Atlantikup Avannaanut anngussinnaassasut. Aalisakkat Atlantikup Avannaaniittut akerlianik aamma taamaaliorsinnaassasut, immikkut ilisimasallit oqaatigaat.
 
Taama pisoqartarnera qaqutigoortuuvoq.
 
Kingullermimmi taama pisoqarmat ukiut 3 millioningajaat matuma siornatigut taama pisoqarpoq. Silap pissusia taamanikkut ullumikkutut allanngoriartorsimavoq, Issittullu Imartaata sikua taamanikkut aammat imarpinni pineqartuni aalisakkat assigisaallu akuliussinnaasimallutik.

Aalisakkat allat naammattuugassaanerulissapput
Kalaallit Nunaata Svalbardillu sineriaani aalisakkat takussaasut saniatigut aalisakkanik allanik siumuisoqartalissasoq, allaallumi malunaatilimmik tamanna pissasoq, immikkut ilisimasalit oqaatigaat, aalisakkallu akornanni unammilleqatigiinneq aamma annertuseriassasoq oqaatigineqarpoq.
 
Tassunga atatillugu ilaatigut aamma inerniliunneqarpoq aalisakkat aalisarneqarsinnaasut assigiinngitsut amerleriassasut, pinngortitamili ataqatigiiaarnerit eqqorneqarnerlussinnaasut aamma inerniliunneqarpoq. Aarhusip Universitetiani lektori Peter Grønkjær taama oqarpoq:
 
- Aalisakkat ilaat aalisakkanit nutaaanit ingiarneqassapput, Issittumilu uumassuseqatigiiaanut tamanna kinguneqarnerlussinnaavoq, Peter Grønkjær oqarpoq.
 
Aalisakkat imarpiit akornanni akuliukkaangata uumassuseqatigiiaanut kinguneqarnerlussinnaasoq, siornatigut misilittakkat takutippaat. Imaq Aappalaartoq Imarlu Akullersuup akornanni 1869-imi ikarasaliortoqarmat, tassa Suezkanali sananeqarmat, aalisakkat immat taakku akornanni akuliupput. Aalisakkat Akullersuarmi maanna takussaasut amerlanersaat taamaammat Immamit Aappalaartumeersuupput.