Puisip orsua ikummatissatut atoqqilerneqarsinnaavoq

Kissarsuutinut angallatinullu motoorilinnut ikummatissatut orsersuutitullu taarsiullugu puisip orsua avatangiisinik mingutsitsinnginnerusumik atorneqarsinnaalluartoq, Sisimiuni HTX-mi ilinniartut marluk isumaqarput.
Allattoq Gedion Storch
juunip 08-at 2011 04:53

Teknologimi soraarummeerutit ilaattut puisip orsua atorlugu avatangiisimik mingutsitsinngitsumik ikummatissioreerlutik, ilinniartut naliliipput.

- Puisip orsua, arrorsaatitut atorneqartartumik metanolimik kiisalu pinngoqqaatit ilaannik kaliumhydroxidimik akugaanni, ikummatissamut nalinginnaasumut naleqqiullugu kissarnerujussuusarpoq, taamaattumillu kissarsuutinut nutaanngitsunut saviminiusunut atussallugu piukkunnarnerujussuulluni, Ujarneq Sørensen Sisimiuni aviiseqqamut Sivdlek´-mut taama oqarpoq.

- CO2-p mingutsitsineratut ililluni avatangiisinik mingutsitsinngilaq, suliarineqarnerminili tipeqarujussuaannarluni, Avaruna Mathæussen ilassuteqarluni taama oqarpoq.

Nunatsinni ukiumut puisittarineqartartut 350.000-it missaanniittut orsui eqqaannarnagit ikummatissiarineqarsinnaapput, taamaalillutillu piniartunut immikkut aamma isertitsissutaasinnaagaluarlutik.

Tamaattorli ilinniartut isumaqarput, puisip orsuanit ikummatissaliaq puiseqassuseq eqqarsaatigalugu aaqqiissutaagallartutut atorneqartariaqartoq. Siunissamimi brinti atorlugu ikummatissiortoqartariaqarpoq, taakkulu isumaqarput brintimik tunisassiorneq erngup nukissiorfii aqqutigalugit, Nunatta peqataaffigisinnaagaa.

Misileraatigalugu nukissiorfimmut aningaasaliisoqarnissaa kisimi maanna amigaataalerpoq.