Folketingimut qinersineq 2015 Pinerluuteqarsimasut inuiaqatigiinnut ilaalerseqqinneqarnissaat ajornartorsiutaavoq

Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni sammisaqartitsisarnerit naammanngillat ilaannilu sammisaqartitsisoqassanani taamatullu ilinniagaqarnissamut periarfissaqarani. Tamannalu pinerlunnerup kinguneranik inissiisarfinneereersut inuiaqatigiinnut ilaatileqqinnissaannut akornutaavoq annertooq, tamanna pillugu ilisimasalik taama isumaqarpoq.
juunip 17-at 2015 13:06

 

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit ima ajortigaat, allaat Danmarkimi parnaarussivinnit ajornerullutik, ilisimatooq taama naliliivoq.

 

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinniittut ilaat ukiuni arlalinni illoqarfinni aneersinneqarneq ajorput, qangatut sulisinneqarneq ajorlutik, timersornermik sammisaqartinneqassanatik ilinniagaqarusuttullu iluamik periarfissinneqassanatik.

 

Qanga pissutsit qimanneqarsimapput

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfiit qanga ammanerullutik sammisaqartitsisarneri pitsaanerupput. Pinerluttulerinermilli inatsisip 2010-mi allanngortinneqarnerata kinguneranik pinerluuteqarsimasut illoqarfinni aneersinneqartarnerat ajornarnerulerpoq taamaalillunilu inissiisarfiit parnaarussivinnut assigunerulerlutik.

 

Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni iluamik sammisassaqartitsisoqartannginnera, Pinerluttulerinermi Isumaginnittoqarfiup pisortaata, Hans Jørgen Engbo-p tulluusimaarutiginngilaa.

 

- Danmarkimi parnaarussiviiit sammisassaqartitsisarnerisa assiginik qanoq iliuuseqaraluarpugut naammaginanngitsumilli. Taamaattumik tamassuma allanngortinneqarnissaa pillugu, siunissarlu ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu, sanaluttarfinnik allanillu assassornermik sulliviusinnaasunik pilersitsisariaqarpugut, Hans Jørgen Engbo oqarpoq.

 

Inissiisarfinniisinneqarnerup kinguneranik inuiaqatigiinnut ilaalerseqqinneqartarnissaat ajornartorsiutaavoq

Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni sammisassaqartitsisoqartannginnera pissutigalugu pinerluuteqarsimasut inuiaqatigiinnut peqataatinneqartalernissaat iluatsinngitsoortartoq, Københavnip Universitetianit misissuinerup takutippaa.

 

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasut inissiisarfii pillugit ilisimasaqarluartup, Annemette Nyborg Lauritzenip tamanna aamma uppernarsarpaa.

 

- Pinerluuteqarsimasut inuiaqatigiinnut peqataateqqinneqartarnissaat sulissutigineqarneq ajorpoq oqartoqarsinnaalluni inissiisarfinni toqqortaataaginnartutut isigineqalersimallutik.

 

Nunatsinni atugassarititaasut Danmarkimut naleqqiullugit ajornerupput

Annemette Nyborg Lauritzen oqarpoq. Nunatsinnilu pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiiniitttut atugaat Danmarkimi parnaarussivinniitinneqartut atugaannit ajornerulersimasut oqaatigalugu.

 

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit danskit inatsiseqarneq pillugu ministeriaqarfianit akisussaaffigineqarput. Taakkulu pitsannguutaasinnaasunik siunnersuuteqanngippata, inissiisarfiit pitsaanerulernavianngitsut, Annemette Nyborg Lauritzen oqarpoq.

 

- Taamaattumik kalaallit politikeriisa tamanna pillugu danskinut piumasarisariaqalerpaat, inissiisarfinni atugassarititaasut pitsaanerulernissaat.

 

Nunatsinni pineqaatissinneqarsimasut inissiisarfii pillugit ilisimasalik, Annemette Nyborg Lauritzen taama oqarpoq.

 

Nuummi parnaarussivissami, maanna suliaralugu aallartinneqartumi parnaarussat pitsaasumik sammisassaqartinneqarnissaat pilersaarutinut ilaavoq.