COP21 Parisimi isumaqatigiissummut Kalaallit Nunaat pituttugaanngilaq

Silap allanngoriartornera kingunipilui akiorniarlugit, Parisimi COP21-qarnerani, nunat tamalaat assigiinngitsut 196-it atsoqatigiissutaannut Kalaallit Nunaat pituttugaanngilaq.
Assi © : Mark Dixon/Flickr Creative Commons
decembarip 17-at 2015 05:10

Ataani allaaserisaq iluarsineqarpoq ullumi nalunaaqutaq ataatsip qaangilaanerani imatut iluarsineqarluni: Silap pissusaata allanngoruartorneranut isumaqatigiissummut, Danmarki isumaqataavoq atsioqataananili, aatsaat 2016-imi tamanna pillugu atsiortoqassalluni.

Nunatta Danmarkimut naalagaaffeqataanera eqqarsaatigalugu, nunat tamalaat isumaqatigiissutaannut Nunatta ilaalernissaa, Naalakkersuisunit tamanna aalajangerneqassasoq, Namminersorlutik Oqartussani qaffasissumik atorfillit KNR-imut nalunaarutigaat.

Silap pissusaa pillugu Parisimi ataatsimeersuartoqarnerani, Nunarput sinnerlugu peqataavoq, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisoq, Vittus Qujaukitsoq, taanna danskit aallartitat peqatigalugit ataatsimiigiaqataasoq.

Ataatsimeersuarnerup inerneraa, nunat assigiinngitsut 196-it isumaqatigiillutik atsioqatigiinnerat, tamannalu 2020-mi atuutilersussatut atsioqatigiissutigalugu.

Danmarki sinnerlugu isumaqatigiinniartuuvoq EU. Tassanilu EU neriorsuuteqarpoq, CO2-mik Danmarkip 1990 tikillugu aniatitsinera 40 procentimik appariartinneqassasoq.

Aamma atuaruk COP21 Qujaukitsoq: Ajornakusoortorujussuarmik isumaqatigiinniarnerit naammassipput

Taama isumaqatigiissusiorluni neriorsuuteqarnermi Kalaallit Nunaat ilaanngilaq, tassa Kalaallit Nunaat Savalimmiullu naalagaaffeqatigiinnermi allaanerusumik inissisimanerat pissutaalluni ilaatinneqaratik, Namminersorlutik Oqartussani qaffasissumik atorfillit KNR-imut taama nalunaaruteqarput.

Kalaallit Nunaalli isumaqatigiissummut ilaalissagaluarpat, Danmarkimut ikiuunnissamik Kalaallit Nunaat neriorsuuteqaannarsinnaavoq.

Aamma atuaruk CO2-mik aniatitsinerput ikiut qulit ingerlaneranni annikinnerulersimavoq

Danmarkip CO2-mik aniatitsinerata 40 procentimik appartinneqarnissaanik EU-mit piumasaqartoqarnera suli aalajangiutivinneqanngilaq, tassami Danmarki isumaqatigiissummut suli atsiunngilaq. Tassalu tamannarpiaq ilaatigut pissutaalluni tamanna Kalaallit Nunaannut qanoq sunniuteqassanersoq suli nalunarluni.Tassami Kalaallit Nunaata Danmarkimik naalagaaffeqateqarnera immikkut isigisariaqartutut, nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisup, Vittus Qujaukitsup allanngortinngippagu, Nunarput isumaqatigiissummut ilaalersinnaanngilaq.

Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut ilaalissanersoq, Vittus Qujaukitsoq KNR-imit apererusussimagaluarparput aamma apererusussimagaluarlutigu qanoq ilorluni tamanna piviusunngortinneqassanersoq. Taannali tamanna pillugu oqaaseqarusunngitsoq, allattaata KNR-imut nalunaarutigaa.