Atuagaq Nunasiaataaneq kalaallinit oqaluttuarineqartoq

Danmarkip nunasiaatai pillugit atuakkiami nutaami nunasiaataaneq kalaallit namminneerlutik oqaluttuaraat. Nunarput pillugu atuakkiami 1600-kkunneersut, nalitsinnilu Niviaq Korneliussenip atuakkiaa inatsisillu tunngaviusut pillugit isumalioqatigiissitaq ilaatigut najoqqutarineqarput.
Assi © : Gads Forlag / KNR
marsip 30-at 2017 05:05
Nutserisoq Simon Uldum -

Oqaluttuarisaanermik ilisimasallit aamma inuup inuiaqatigiillu pissusiinik misissuisut Nunatta nunasiaataanerata nalaa pillugu najoqqutarineqarsinnaasut tamaasa siullerpaamik katersorsimavaat.

Tamannalu atuakkami "Grønland"-imi pivoq, atuagarlu atuakkat ataatsimoortut tallimaasut "Danmark og kolonierne" (Danmark nunasiaataalu, aaqq.) naqiterisitsisarfiup Gads Forlagip Danmarkip Indiaaqqanik tunisineranit ukiut 100-nngornerinut atatillugu saqqummersitaata ilagivaat.

Nunatta Danmarkimit nunasiaataanera kalaallinik danskinillu najoqqutaqarluni oqaluttuarineqarpoq.

- Nunap inui, najoqqutassat, assilisat, oqaluttuat, allakkat allallu atorlugit oqaluttuartinneqarput. Tamannalu - oqaluttuarisaanerup ilisimatusarfigineqarneranut tunngatillugu - siornatigut pisimanngilaq, inuup inuiaqatigiillu pissusiinik misissuisoq, Nunarpullu pillugu atuakkiami aaqqissuisuusoq, Hans Chr. Gulløv, KNR-imut taama oqaluttuarpoq.

Pôq aamma Qiperoq Nunarput pillugu oqaluttuartut

Atuakkamut najoqqutarineqartut pisoqaanersaat 1600-kkunneersuupput, tassalu ajoqersuiartortup Hans Egedep Nuummi niuertoqarfimmik tunngaviliinissaa sioqqullugu.

Kalaallillu nunarput pillugu toqqaannanngikkaluartumik oqaluttuartut siullersaat marluk tassaasimapput Pôq aamma Qiperoq, Danmarkimut 1728-imi tikittut.

- Kalaallit taakku ilaatigut danskeq tusaamasarsuaq Ludvig Holberg, quiasaarutinik atuakkiortoq oqaluttuarisaanerlu pillugu professoriusoq naapippaat, taassumalu apersorpai alutorilluinnarlugillu. Ilisimassusiat silatussusiallu assut tupaallaatigisimavaa, Hans Chr. Gulløv taama oqaluttuarpoq.

Aamma kalaallit ajoqit, ilinniartitsisut eqqumiitsuliortut allallu nalunaarsugaat, allagaat, qalipagaat allallu, danskit nunasiaateqarnerannik piffissamilu tassani inuunermik nassuiaateqarfiusut najoqqutarineqarput.

 

Niviaq Korneliussen Inatsisillu tunngaviusut pillugit isumalioqatigiissitaq

Atuagaq meeqqat atuarfianni atuartunit angajullernit atuaruminartunngorlugu suliaavoq ilisimatusarfikkoortumillu ilinniarnermi aamma ilinniartitsissutitut atorneqarsinnaalluni, aamma atuartartumut nalinginnaasumut paasiuminartuuvoq.

Nunarput Danmarkip nunasiaatigisimasaani kisiartaalluni Danmarkimut suli atavoq. Taamaammat aamma ullutsinni pissutsit sammineqarput, ilaatigullu Niviaq Korneliussenip atuakkiaa "Homo Sapienne" aamma Inatsisit tunngaviusut pillugit isumaqalioqatigiissitap tunngavissaa tigulaariffigineqarput.

- 1953 tikillugu nunasiaataasimanerup oqaluttuassartaa tamakkerlugu nalilersuiffigisinnaanissaa pingaartuuvoq, nalitsinni isiginnittaaseq tunngavigalugu. Taamaammat 1600-kkunnit 2016-17-ip nikinnerisa tungaanut oqaluttuarisaaneq sammivarput, Hans Chr. Gulløv taama oqaluttuarpoq.