MRSA nunatsinni takussaagaluttuinnartoq

Nunarsuarmi tamarmi inuit sanngiillisimasut MRSA toqqutsigisinnaavaat, tamannalu pinaveersaartinniarlugu nunatsinni peqqinnissaqarfik aalajangersimasumik ingerlatseriiaaseqarpoq.
Assi © : Jonas Løvschall-Wedel
septembarip 14-at 2017 12:47

Bakteria antibiotikanut assigiinngitsunut akiuussinnaasoq, MRSA-mik taaguuteqartoq, nunatsinni ukiuni kingullerni takussaagaluttuinnarpoq. 

- Inuit marluk MRSA-mik atugaqartut Dronning Ingridip Nappersimmavissuani qaammatip kingulliup ingerlanerani siumorpagut, Dronning Ingridiup napparsimmavissuani peqqissaasut ningiuat Anne Birgitte Jensen oqarpoq.

Nunatsinni inuit, bakteriamik antibiotikanut akiuussinnaasumik, tassa MRSA-mik, atugaqartut 2000-miit maannamut katillugit 28-t siumorneqarput.

- Takkuteriataartarpoq, Kalaallit Nunaannilu sumiiffiit ilaanni atugaasinnaasarluni, peqqissaasut ningiuat oqarpoq.

Inuit marluugaangata ataaseq qinngamigut ameraasamigullu stafylokokkimik, antibiotikamik akiorneqarsinnaasumik peqartarpoq. Taanna aniorninnguussinnaagaluarluni ajuannguussinnaagaluarluniluunniit inunnut ulorianaateqanngilaq. 

Bakteriarli antibiotikamut akiuussinnaaleraangat aatsaat ulorianarsisarpoq, taassumalu, tassa MRSA-p, nunatsinni atugaanera akulikilliartorpoq.

- Inuit perulullutik napparsimasut nappaammut akiuussutissaqanngitsut kingunerlutsitsisinnaapput taakkuuppullu illersorusutagut, Anne Birgitte Jensen oqarpoq.

Antibiotikap akuttusuumik atorneqartarneratigut bakteriat antibiotikamut akiuussinnaasut pakkersimaarneqartarput.

- Taamaammat qitornaq napparsimagaangat namminerluunniit napparsimagaanni nakorsamut penicillinamik aalliinnartoqarsinnaanngilaq, Anne Birgitte Jensen oqarpoq.