Kalaaleq Amerikami ilisimatusarfimmi ilinniartoq ilinniarfimminit kajumissaaserneqartoq

Amerikami ilisimatusarfimmi ilinniartut 6000-it akornanni kajumissaaserneqarneq. Tassaavoq nuummiup Regine Møllerip Floridap ilisimatusarfiani ilinniarnermini pissarsiareqqammisaa.
Talerperleq, Regine Møller, til højre. Foto: Regine Møller.
Talerperleq, Regine Møller, til højre. Foto: Regine Møller. Assi © : Regine Møller. (Højre)
Allattoq Sara K. Jakobsen
novembarip 21-at 2014 10:55

Floridami ilisimatusarfik ilinniartut 6000-iusut akornanni ilinniartunik tallimanik ukiut tamaasa kajumissaasiisarpoq, Regine Møllerilu Nuummeersoq tunineqartut ilagaat.

 

- Taamaatut nersornaaserneqarnissaq ilimaginngikkaluarakku tupinnaqaaq misigisarlu nuannerluni. Tassami karakterikka pitsaalluinnartuunngikkaluarlutik, ilinniarninnut angusakka, ilikkakkakka, akuulluartarniga ilinniartitsisukkalu oqaloqatigilluartarnerisigut ajunngitsumik kinguneqartippaa, Floridami ilisimatusarfimmi Nittarsaassinerup iluani bachelorinngorniartoq, Regine Møller KNR-imut taama oqarpoq.

 

Silarsuaq takusaqarfigerusukkakku, kulturiat oqaatsillu allat ilinniarfigalugit.

 

Angusarissaalluarnermigut ilinniartitsisuni professorillu takutitsiffigilluarsimavai.

 

- Ukiut tamaasa ilisimatusarfitsinni ilinniartut nunanit tamalaaneersut ikittunnguit nersornaaserneqartarput ingerlalluarmata suliumatsussuseqarmatalu, Regine Møller 24-nik ukioqartoq nassuiaavoq.

 

16-inik ukioqarluni USA-mi Minnesotami paarlaasseqatigiinnikkut ilinniariartorneranik aallartippoq. Kingorna ilaatigut Norgemi United World Collegemi aammalu Spaniami semesteri ataaseq ilinniarpoq USA-mullu tamakkiisumik stipendiamik tunineqarluni. 

 
- 16-inik ukioqarlunga amerikamukarpunga ukiorlu ataaseq Minnesotami ukiillunga. Kalaallit Nunaannut uterama paasilerpara nunani allani ilinniaqqikkusullunga, kulturit allat paaserusullugit oqaatsinillu nutaanik ilinniarusullunga. Tassanngaanniilli Norgemut aallarpunga, Regine Møller oqarpoq.

 

Nunarsuaq tamaat niuerfissatut isigisinnaalerlugu angusassani anginersaavoq.

 

Maannalu nunani allani ilinniarnera kingulliunavianngilaq. Ilinniakkatigummi piukkunnarsarluaqqaariarluni nunatsinnut uterniarpoq. Taamaammat inuusuttoqatini kaammattorpai nunani allani ilinniarnissamut periarfissat atorluaqqullugit.

 
- Piumassuseqaruit misiliigit. Angalaneq artornarsinnaasaraluartoq, naggataatigut paasissavat qanoq pissarsiaqarnartiginersoq. Eqqarsaatiginermi ajorparput ukiut qulit qaangiuppata sumiissanersugut, kisianni nunarsuaq niueriartortarfittut takorlooraanni, tassa angusaq pitsaanerpaaq.