Aningaasanik malunnarunnaarsaasarneq akiorniarlugu inatsisissaq tuaviuunneqartoq
Aningaasanik tillinnikkut peqquserlunnikkulluunniit pissarsiarineqartunik toqqorteriniarneq imaluunniit inunnut peqqarniisaarniarnissamik pilersaarusiortunut aningaasanik nuussinissaq ajornarnerulersinneqartariaqarpoq. Inatsisissatut siunnersuutit Folketingimi oqaluuserineqartut marluk taama siunertaqarput.
Inatsisissat nunatsinnut Savalimmiunullu atuuttunngortinneqassapput, EU-llu aningaasanik malunnarunnaarsaasarnerup akiorniarnissaanut aalajangersagai 2015-imi akuersissutigineqartut tamatumani tunngavigineqarput.
AAMMA ATUARUK Aningaasanik pinerlunnikkut pissarsianik aningaaserivik alla malunnarunnaarsaasutut pasineqartoq
EU-llu aalajangersagai naalagaaffeqatigiinni tamanut atuuttussanngortinneqarnissaat Folketingimi amerlanerussuteqartunit taperserneqarpoq, aamma nunatsinnit Savalimmiuniillu ilaasortaatitanit.
Nunarpummi Savalimmiullu EU-mit "nunatut allatut" ullumikkut isigineqarput, nunat taakku assersuutigalugu Danmarkip aningaasatigut pinerluttuliornermut malittarisassiaata assinginik peqannginnerat pissutigalugu.
Aningaasanik malunnarunnaarsaaneq tassaavoq aningaasanik pinerluttuliornikkut pissariarineqartunik toqqorteriniarneq.
Tassaasinnaapput aningaasat tillitanik tuniniaanikkut pissarsiarineqartut imaluunniit isertitat akileraarutigineqarsimanngitsut.
Aningaasanik malunnarunnaarsaaneq aamma aningaasanik akileraarutigineqanngitsunik allamiut aningaasaannut taarsiisitsinikkut nunanulluunniit allanut nuussinikkut pisinnaavoq.
- Matumani siuliami inatsisissatut siunnersuut amerlanerussuteqartunit taperserneqarpoq (…), allatummi pisoqanngippat, matumanilu inatsit atuuttussanngortinngikkutsigu, nunatsinnit Danmarkimut, illuanullu, aningaasanik nuussinissaq inerteqqutaalissammat. Taamatullu pisoqannginnissaa tamatta soqutigivarput, Aaja Chemnitz Larsen (IA) Folketingimi taama oqarpoq.
Aningaasanik nassiussisut tigusisussallu ilisimasaqarfigineqarnerulissasut
Nutaamik inatsiseqalerneratigut aningaasanik nuussisarnermut aalajangersakkat Danmarkimi ullumikkut atuuttut assingi nunatsinni Savalimmiunilu aningaaserivinnut suliffeqarfinnullu atuuttussanngortinneqassapput.
Assersuutigalugu aningaasanik nuussinermi erseqqissumik nassuiarneqassaaq kina nassiussisuunersoq kinalu tigusisuussanersoq, taamaaliornikkut aningaasat malittarineqarsinnaanngortillugit.
AAMMA ATUARUK Sullitat pasinarsinnaasut 6200-t Danske Bank aqqutigalugu aningaasanik nuussisarsimasut
Aamma nunatsinni kontumit Danmarkimi kontumut toqqaannartumik nuussisoqarsinnaalissaaq, aningaasat ullormi ataatsimi arlalinniluunniit utaqqeqqaarnagit ingerlaannaq tiguneqarsinnaasunngorlugit.
Politikerit: Inatsisartut Lagtingilu ilannguttarlugit
Aningaasanilli malunnarunnaarsaasarnerup akiornissaa pillugu siunnersuutip suliarineqarnera aamma isornartorsiorneqarpoq. Inatsisissatummi siunnersuutip Folketingimi saqqummiunneqarnissaa sioqqullugu Lagtingimi Inatsisartunilu oqaluuserineqanngilaq.
Inatsisissatulli siunnersuut Nunatsinnut ukioq manna piffissami januaarip 25-anit februaarip arfineq-pingajuata tungaanut tusarniutigineqarpoq - tassalu ulluni 14-ini tusarniutigineqarluni. Naalakkersuisulli, Grønlandsbanken BankNordikilu tusarniummut akissuteqarsimanngillat.
- Oqaasertalinngikkaluarlugu akuersinertut paasivarput (inatsisissatut siunnersuummut, aaqq.), Aaja Chemnitz Larsen (IA) taama oqarpoq.
Tapersiigaluarlunilu inatsisissatut siunnersuutip tuaviuullugu Inatsisartut avaqqutiinnarlugit ingerlanneqarnera isornartorsiorpaa.
AAMMA ATUARUK Aningaasanik pinerlunnikkut pissarsianik aningaaserivik alla malunnarunnaarsaasutut pasineqartoq
Aamma Savalimmiuni aningaasaatinut ministerip, Kristina Háfossip, danskit inuussutissarsiornermut ministeriannut, Rasmus Jarlovimut (K), allagaqarluni suliaq tuaviuunneqarsimanerarlugu uparuarpaa.
Danskillu inuussutissarsiornermut ministeriata, Rasmus Jarlovip (K), inatsisissatut siunnersuutip tuaviuunneqarnera nassuerutigaa, nunatsinnili Naalakkersuisut Savalimmiunilu naalakkersuisut siunnersuummut tapersiillutik nalunaaruteqarsimanerat erseqqissaatigalugu.
- Ilumoorpoq inissinniarnera nukingiutigisimagatsigu. Taamaaliorpugut Danmarkip, Kalaallit Nunaata Savalimmiullu akornanni (…) aammalu EU-p sinnerani aningaasanik nuussisinnaajunnaariataassagaluarutta annertuumik ajornartorsiortoqalissammat, Rasmus Jarlov oqarpoq.
Inatsisissatut siunnersuutit Folketingimi marsip 26-ani pingajussaaneerneqassapput.