Aarrit tuusintilippassuit nunamiittut

Sikup aakkiartorneranut takussutissarpassuaqarpoq. NASA-p qaammataasat atorlugit assilisaani tamanna takuneqarsinnaavoq Beringsstrædemullu sineriallit tamanna aamma nammineq isiminnik 2007-miilli takusinnaalereerpaat.
Assi © : Maksim Deminov/WWF
Allattoq Camilla Dam
aggustip 31-at 2015 10:50
Nutserisoq Simon Uldum -

Imaatami sikua ukiormanna aamma ima annikitsigaaq aarrit 5.000-it missaanniittut Ruslandimi nunap immikkoortuani Tjukotkami illoqarfeeqqap Ryrkaypiyip eqqaani nunamut qaqisimallutik, aammattaaq Alaskap Beringsstrædemut sineriaani illoqarfeeqqap Point Layip eqqaani aarriit tuusintit arlallit nunamut qaqisimapput.

- Siornatigut ataasiaannarluni juulip qaammataani taama kiatsigaaq. Taamaammat aarrit sissami taama siusitsigisukkut takussaaneri tupaallaatiginngilarput.

Aamma atuaruk ASSIT WWF aamma National Geographic suleqatigiillutik paasititsiniaalersut

- Aarrit taamatut nunamiinnerisa ulorianaateqarsinnaanerata saniatigut issittumi pinngortitami ataqatigiinnermut tamarmut qanoq sunniuteqarnersoq misissorparput, Pete Ewins, Pinngortitaq pillugu nunarsuaq tamakkerlugu suliniaqatigiiffimmi WWF-imi issittumi uumasut pillugit immikkut ilisimasalik taama oqarpoq.

Aarrit nunamiittut ima amerlatigaat, ungasinngisaanni najugallit arajutsinianngitsunit pallittorneqarnissaat pinaveersaartinniarsaralugu, aaverpassuimmi uivertoorutigineqassagaluarpata mikinerit nanerneqaratarsinnaanerat aarleqqutigineqarmat.

Aamma atuaruk Uuliaarluarnermi upalugaarsimanermut pilersaarut atuuttoq GE-mit tapersersorneqarpoq

Aarrit nalinginnaasumik issittup imaata naqqani quassuup eqqaani sikup sinaavani uumasuupput, tassani immap naqqa neriniarfinnaaralugu.