Kinami ataasiinnarmik meerartaarsinnaaneq atorunnaarsinneqarpoq

Kinami naalakkersuisut politikkiata nutaap, sulisartut amerlinissaannik taamatullu utoqqaat sulisartut ikilisarnissaannik siunertaqartup, iluatsinnissaa oqartussanik neriuutigineqarpoq.
Assi © : MM
Allattoq Ritzau
decembarip 27-at 2015 14:23

Tamatuma kinguneraa, Kinami ilaqutariit ataasiinnarmik meerartaarnissaannik peqqussut atorunnaarsinneqarmat, tassa inatsimmi nutaami allaassimalermat, kikkut tamarmik katissimasut marlunnik meerartaarsinnaalersut.

- Inatsit tamanna januaarip aallaqqaataaniit atuutsinneqalissaaq, nutaarsiassaqartitsivik Xinhua allappoq.

Inatsit tamanna atuutsinneqalerpoq, Kinami utoqqaat amerlavallaalernerisa sulisinnaasullu ikiligaluttuinnarnerisa kingorna.

Inatsisitaaq sunniukkallarunnanngilaq

Inatsilli tamanna allanngortinneqaraluartoq, ilisimatuut oqaatigaat tamanna kingusinaareersoq aamma siunertaasumut iluaqutaavallaassanngitsoq oqarlutik.

- Kinami ilaqutariinnut tunngasoq politikkip nutaap iluatsinnissaanut piffissaq sivisoorujussuaq aatsaat qaangiuppat tamanna malunniutissaaq, Pikingip universitetiani inunnut tunngasunut ilisimatooq, Lu Jiehua aviisimut China Dailymut oqartoq, Reutersimit issuarneqarpoq.

Taassumali ilanngullu oqaatigaa, arlalinnik meerartaartarnissamik politikki Kinami nunaatilinnut siunniutaa pitsaanerujumaartoq, tassa taakku amerlanernik meerartaartarnissartik qangali kissaatigisaramikku.

Kinami ilaqautariit ataasiinnarmik meerartaartarnissaannik peqqussut 1970-ikkut naalerneranni inatsisitigut atuuttussanngortinneqarpoq.